Kinnisvaraturu ja Eesti majanduse kui terviku vaieldamatu valupunkt on rahvaarv. Jäädes kinnisvaraturu-keskseks peab tõdema, et Tallinna-Harjumaa kinnisvaraturu aktiivsuse taga on muude tegurite seas vaikne, kuid kindlana püsinud rahvaarvu suurenemine.

- Tallinna kesklinnn
- Foto: Andres Haabu
2016. aasta alguses oli statistikaameti andmetel Harjumaa elanike arv 570 000, kelledest tallinlasi oli 423 000.
Pealinna ja selle ümbrise rahvaarv kasvab muude Eestimaa piirkondade arvelt. Tallinnast-Harjust ja üksikutest muudest tõmbekeskustest väljaspool rahvaarv väheneb. See vähendab elamispindade nõudlust ja väheneva nõudluse kuid püsiva pakkumise tingimustes kaotab kinnisvara väärtust.
Maapiirkondadest pealinna suunas liikuvad inimesed kasvatavad nõudlust nii elamispindade üüri- kui ostu-müügiturul. Viimase kahe aasta jooksul on kinnisvarapakkumine läbi aktiivse arenduse hoo sisse saanud. See on aidanud hinnatasemetel püsima jääda ning hoidnud kinnisvara kättesaadavuse paigal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti ärikinnisvara ei tähenda enam ainult ruutmeetreid. Edu määravad kvaliteet, paindlikkus ja ruum, mis toetab inimeste töö- ja loomevõimet. Neutra Capitali nõukogu liige Kenneth Karpov kirjutab, kuidas just sellist ruumikogemust kannavad kolm uut hoonet Fahle linnakus: Katel, Vasepada ja Portaal.