Kinnisvaraturu ja Eesti majanduse kui terviku vaieldamatu valupunkt on rahvaarv. Jäädes kinnisvaraturu-keskseks peab tõdema, et Tallinna-Harjumaa kinnisvaraturu aktiivsuse taga on muude tegurite seas vaikne, kuid kindlana püsinud rahvaarvu suurenemine.

- Tallinna kesklinnn
- Foto: Andres Haabu
2016. aasta alguses oli statistikaameti andmetel Harjumaa elanike arv 570 000, kelledest tallinlasi oli 423 000.
Pealinna ja selle ümbrise rahvaarv kasvab muude Eestimaa piirkondade arvelt. Tallinnast-Harjust ja üksikutest muudest tõmbekeskustest väljaspool rahvaarv väheneb. See vähendab elamispindade nõudlust ja väheneva nõudluse kuid püsiva pakkumise tingimustes kaotab kinnisvara väärtust.
Maapiirkondadest pealinna suunas liikuvad inimesed kasvatavad nõudlust nii elamispindade üüri- kui ostu-müügiturul. Viimase kahe aasta jooksul on kinnisvarapakkumine läbi aktiivse arenduse hoo sisse saanud. See on aidanud hinnatasemetel püsima jääda ning hoidnud kinnisvara kättesaadavuse paigal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
“Me vaatasime mitmete arhitektuuribüroode portfoolioid läbi, Kontsept Arhitektuuribüroo stiil oli kõige rohkem meie moodi,” ütleb majaperemees Tanel vastvalminud maja ees, endal üks laps süles ning teine jala küljes. Suure inimeste jutud tõmbavad ikka väikeseid inimesi magnetina ligi. Majaperenaine Maris lisab: “Kui me saatsime Kontseptile päringu, kutsusid nad meid kontorisse külla, et plaane lähemalt arutama.” See kõlas nagu lubadus meeldivaks koostööks.