Kinnisvaraturu ja Eesti majanduse kui terviku vaieldamatu valupunkt on rahvaarv. Jäädes kinnisvaraturu-keskseks peab tõdema, et Tallinna-Harjumaa kinnisvaraturu aktiivsuse taga on muude tegurite seas vaikne, kuid kindlana püsinud rahvaarvu suurenemine.
Tallinna kesklinnn
  • Tallinna kesklinnn
  • Foto: Andres Haabu
2016. aasta alguses oli statistikaameti andmetel Harjumaa elanike arv 570 000, kelledest tallinlasi oli 423 000.
Pealinna ja selle ümbrise rahvaarv kasvab muude Eestimaa piirkondade arvelt. Tallinnast-Harjust ja üksikutest muudest tõmbekeskustest väljaspool rahvaarv väheneb. See vähendab elamispindade nõudlust ja väheneva nõudluse kuid püsiva pakkumise tingimustes kaotab kinnisvara väärtust.
Maapiirkondadest pealinna suunas liikuvad inimesed kasvatavad nõudlust nii elamispindade üüri- kui ostu-müügiturul. Viimase kahe aasta jooksul on kinnisvarapakkumine läbi aktiivse arenduse hoo sisse saanud. See on aidanud hinnatasemetel püsima jääda ning hoidnud kinnisvara kättesaadavuse paigal.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele