OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liikme Raul Reino sõnul on meie kinnisvaraturu olukord praegu unikaalne. “Stabiilset olukorda pole meie kinnisvaraturul eriti olnud – turg on enamasti kihutanud üles või alla. Aga kes ootab edasi suuri tõuse või langusi, peab vaatama mõnda teise sektrorisse või siis olukorraga kohanema,” sõnas Reino, märkides, et suuri muutusi pole turul oodata.
“Valitseb normaalsele demokraatlikule riigile omane majanduse areng, millega ühte sammu astub ka kinnisvaraturg,” märkis Reino. Tema hinnangul jätkub aasta mõõdukas tempos ning sama on oodata ka järgmiselt aastalt.
Reino sõnul saavad bürood, kel on kogemus ja oskused, siiski praegusel turul hakkama. “Sel aastal ma turul suuri muutusi ette ei näe. Aga seis on rahuldav ja võimaldab piisavalt rahuldavalt tegutseda,” sõnas Reino.
Lattu enam ei arendata
OÜ 1Partner Kinnisvara juhatuse liikme Martin Vahteri sõnul planeeritakse Vahteri sõnul arendusi varasemast enam. “Lattu enam ei arendata. Pigem ehitatakse ühe projekti kaupa – alles siis, kui üks maja saab müüdud, planeeritakse järgmine.”
Arendusi, kus ehitatakse teadmata, kellele ja millal müüakse, tema sõnul enam pole. Samas on mitmeid büroosid, kes ise arendavad. “Kus on suuremad võimalused, seal on ka suuremad riskid,” nentis Vahter. Ta lisas, et kuna hinnad enam kiiresti ei tõuse, tähendab see, et kui varem sai vale eelarvestuse tõttu ehituse kallinemist katta objekti kallimalt müües, siis praegu pole see enam võimalik. Mis tähendab, et valearvestuse puhul võib juhtuda, et arendust ei suudeta maha müüa.
Pangat tagant ei tõuka
Vahteri sõnul oleme me jõudnud igavasse faasi – kui enne kriisi tekkis arusaam, justkui hinnad peaksidki kogu aeg kiirelt kasvama, oleme nüüdseks kiire kasvu etapi läbinud. “Oleme juba 25 aastat iseseisev riik olnud ja meie üleminekuperiood on läbi,” märkis Vahter. See tähendab, et praegu on kõikumine hindades pluss-miinus 1–2%.
“Hinnad on poolteist aastat praktiliselt paigal olnud,” tunnistas Vahter. Ehkki tehingute arv on 10 protsendi võrra kasvanud. “Meie majanduskasv on aastas 1–2%. Ka geopoliitilist asukohta vaadates pole me kõige atraktiivsemaks piirkonnaks,” kirjeldas ta väiksese kasvu põhjuseid.
Vahter tunnistas, et ehkki kõrguvate kraanade põhjal võib jääda mulje, et arendusi ja tehinguid on palju, on see petlik. “Kui 2006. aastal tehti Tallinnas 4000 tehingut kuus, siis praegu ainult 2000,” nentis Vahter. Ka pangad on konservatiivsed, mitte takkatõukaja rollis. “Kui maa ostuks pank laenu ei anna, ei firmale ega eraisikule, piirab see eramumaa arendust. Ehitaja peab hankima ehitusloa ja alles siis on võimalik 10protsendilise omafinantseeringuga laenu saada,” tõi ta näiteks.
Ka Ober-Hausi tegevjuhi Tarmo Kase Eesti turu osas pole Kase hinnangul aga liigseks optimismiks põhjust. “Usun, et lähiaastatel on turg suhteliselt stabiilne, seda nii hindade kui ka tehingute arvu poolest.”
Mahukamat ülevaadet kinnisvarabüroo plaanidest ja turu üldisest olukorrast loe täna ilmunud Äripäeva kinnisvara kuukirjast.
Autor: Urve Vilk, kaasautor