Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rikkaks üüriäris: Kas korter üürile anda eraisikuna või ettevõtte kaudu?
Kui väljaüüritava korteri omanik on ettevõte on ainus mõistlik võimalus korterit välja üürida sama ettevõtte alt. Kui aga korteri omanik on eraisik on valikuvõimalus.
loe lisaks
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust "Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?", mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või osale Kinnisvarakool OÜ koolitusel.
Eraisikust korteriomanik saab olla üürileandja eraisikuna. Sellisel puhul tuleb tas üüritulult tasuda tulumaks. Alates 2016. aastast on üüritulu tulumaks 16%. Üürikorteri heaks tehtud kulutusi (sisustuse ostmine, korteri remont, elamu remondifond, maamaks, kindlustus jm) eraisikust üürileandja tuludest maha lahutada ei saa.
Eraisikust korteriomanik võib eluruumi anda tasuta kasutamise lepingu alusel ettevõttele, kes omakorda korterit üürnikule välja üürib. Sellisel puhul laekuvad üüritulud ettevõttesse. Samuti saab ettevõtte kuludesse kanda korteri heaks tehtud kulutused.
Tulumaks rakendub juhul, kui üürileandja soovib ettevõttest raha välja võtta. Dividendidele kehtib tavapärane tulumaksumäär 20%. Palgana raha väljavõtmise puhul lisanduvad sotsiaalmaks, töötuskindlustus ja kogumispension.
Tulumaksuküsimus tuleb mängu ka vara müümisel. Üürikorter ei ole inimese enda peamine eluase. Seetõttu tuleb üürikorteri müümisel tasuda tulumaks müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. Mingeid maksuerandeid ega -vabastusi üürikorteri müümisel ei ole. Taas peab eraisikust vara omanik tasuma tulumaksu müügile järgneval aastal. Ettevõttes oleva vara puhul tuleb tulumaks tasuda ettevõttest raha palga või dividendidena väljavõtmise järel.
Maksueelis on väga oluline, see paneb kindlasti soovitama üüriäri ajada läbi ettevõtte.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.
Enimloetud
1
Erinevalt Tallinnast pole Tartu linnas uusarenduste jaoks enam kuigi palju ruumi
6
Kehv linnaruum on pikaajaline kulu inimestele, ettevõtetele ja linnale
Viimased uudised
Pildis on edulood, ebaõnnestumistest ei räägita
Renoveerimine läks maksma 0,5 miljonit eurot.
Enamusomanik Kenneth Karpov: näeme selgelt, et ettevõtted ei otsi enam lihtsalt kontoripinda, vaid terviklikku töökeskkonda.
Konverentsid
Hetkel kuum
Erinevalt Tallinnast pole Tartu linnas uusarenduste jaoks enam kuigi palju ruumi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele