• 05.10.16, 15:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Korteriomanik võib maja hädavajaliku remondi eest ühistult tasaarveldust nõuda

Kortermajades on tihtipeale probleem, et maja vajab hädavajalikku remonti, kuid kõik omanikud ei ole nõus raha kulutama. Seaduse kohaselt on aga neil korteriomanikel, keda probleem eriti puudutab, võimalik vajalik remont oma raha eest ära teha lasta ning hiljem kulud ühistult tagasi nõuda, vahendab Rahvusringhäälingu uudisteportaal.
Korteriomanik võib maja hädavajaliku remondi eest ühistult tasaarveldust nõuda
  • Korteriomanik võib maja hädavajaliku remondi eest ühistult tasaarveldust nõuda
  • Foto: Julia-Maria Linna
Mõni aasta tagasi avastas üks korteriomanik Tallinnas Raua tänaval asuvas majas, et tema eluaseme kohal olevad katusekonstruktsioonid hallitavad. Omanik pöördus murega ühistu poole, kuid teda ei võetud kuulda.
Seejärel otsustas ta katuse lasta oma raha eest korda teha ning hiljem raha ühistult sisse nõuda. Summa oli suurusjärgus 10 000 eurot. Ühistu keeldus aga maksmast ja asi jõudis kohtusse.
"Kohtumenetluse tulemusel selgus, et nii ühistu kui ka korteriomanikud vastutavad selliste kulude eest, mis on ühe korteriomaniku poolt tehtud - seadus kasutab terminit - kaasomandi eseme säilitamiseks. Selliseid kulutusi võib korteriomanik ise kanda, sõltumata teiste korteriomanike nõusolekust. Selliseid töid võib ise tellida ja sellised kulud saab ise sisse nõuda," selgitas vandeadvokaat Kristjan Tamm.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuna Raua tänava maja ühistu ei olnud nõus korteriomanikule tema kulusid hüvitama, otsustas omanik hakata tegema tasaarveldust ühistule kommunaalkulude mittemaksmisega. Kohtuvaidlus jõudis välja riigikohtusse, kus loodi tasaarvelduse osas pretsedent.
"Riigikohtu tsiviilkolleegium pidas vajalikuks seda kogu kolleegiumis arutada ja jõudis seisukohale, et korteriomanik saab selliseid kulusid tasaarvestada," ütles Tamm.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.12.25, 13:07
Järgmine aasta lõpeb 1400 objektil automaatse tulekahjuteate edastamine häirekeskusesse – mida see tähendab?
2026. aasta maist enam kui tuhandele objektile päästeauto enam automaatselt kohale ei sõida. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamise teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele