Nõudlus elamumaa järele on kahekordistunud

2015. aastal tehti Eestis hoonestamata elamumaaga 2480 tehingut kokku 89 miljoni euro eest. Kõige rohkem vahetas elamumaa omanikku Harju maakonnas – 2015. aastal tehti 1149 tehingut, mis moodustab 46,3% kõikidest Eesti tehingutest. Tartu maakonnas oli mullu 412 (16,6%) ja Pärnu maakonnas 286 (11,5%) tehingut. Väiksem tehingute arv oli Jõgeva, Valga ja Põlva maakonnas, kus see jäi vahemikku 18–20.

Ka tehingute koguväärtuse poolest "juhib" Harju maakond. 2015. aastal moodustasid Harju maakonna tehingud 80 protsenti kogu Eestis tehtud elamumaa tehingute koguväärtusest, ulatudes 71 miljoni euroni.

Tartu maakonna tehingute koguväärtus oli 2015. aastal 8 miljonit eurot ja Pärnu maakonnas 4 miljonit eurot. Ülejäänud maakondade tehingute koguväärtus jäi alla miljoni euro.

Kõrgeim ruutmeetri mediaanhind oli eelmisel aastal Harju maakonnas – 19,3 eurot. See on ligi 2 korda kõrgem kui järgneval ehk Tartu maakonnal, kus mediaanhind oli 9,8 eurot. Pärnu ja Rapla maakonna hoonestamata elamumaa ruutmeetri hind oli 6,8 eurot. Alla 1 euro jäi hind Järva, Jõgeva ja Valga maakonnas, kus ka tehingute arv oli mullu väiksemapoolsem.

Eesti keskmine hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind on alates 2013. aastast püsinud samal tasemel - 8,8 eurot. Kui aga võrrelda tehingute viimaste aastate ruutmeetri mediaanhindu viimasel maa korralisel hindamisel (2001) kehtestatud hinnatsoonide mediaanväärtustega, siis on see enamuses omavalitsustes kuni 6 korda kõrgem.