Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veefirmad: kontrollige torustiku soojustatust
Esimesed tõsiselt külmad ilmad võivad kaasa tuua ebameeldivaid üllatusi, sest vesi torustikus kipub jäätuma ja torud pinnases lõhkema.
Eesti Vee-ettevõtete Liit soovitab ennetavalt üle kontrollida oma vee- ja kanalisatsioonitorude soojapidavuse ning riskantsed kohad lisaks soojustada. Alljärgnevalt on toob EVEL mõned käepärased vahendid, kuidas seda teha ja millele tähelepanu pöörata.
„Talv on saabunud ja krõbedamad miinuskraadid võivad kaasa tuua ebameeldivaid üllatusi – näiteks kui avastate, et hommikul kraanist vett ei voola,“ kommenteeris Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Vahur Tarkmees. „Õnneks on sel aastal lumekiht maha sadanud läbikülmumata maapinnale, mis vähendab mõnevõrra torude jäätumise riski. Lumevaip on nimelt väga hea külmakaitse. Seega esimese asjana võiks kuhjata külmanõrkadesse kohtadesse, nagu trassile ja vundamendile, lund juurde ja kaitsta sellega pakase eest külma keldrit, kus veetorud ja veemõõdusilm enamasti asuvad.“
Ehitusnormide kohaselt tuleb vee- või kanalisatsioonitoru paigaldada vähemalt 1,8 m sügavusele maapinnast ehk allapoole maapinna külmumise piiri, kuid vanemate hoonete ümbruses on mullakiht sageli paigast nihkunud või kulunud, mis muudab torustiku rohkem külmatundlikuks.
„Kohad, millele tasuks eriti tähelepanu pöörata, on sissetallatud või sõidetud teerajad ja nende ristumiskoht torustikuga, toru sisseviik hoone vundamendi juures ning külmad välisseinad. Nende ümbrust ei tohiks lumest puhtaks rookida, vaid vastupidi, sinna tuleks lund juurde kuhjata. Lisaks on võimalik ristumiskohadele paigaldada spetsiaalsed matid,“ soovitab Vahur Tarkmees.
Temperatuurimuutustega kaasnev pinnase liikumine võib ekstreemsematel juhtudel toru või selle ühenduskoha lõhkuda. Eriti haavatavad on malm- ja metalltorud, mis on Eestis vanemate hoonete juures küllaltki levinud ning võimaluse korral tuleks kaaluda nende välja vahetamist kaasaegsete, painduvamate ja soojapidavamate torude vastu. Samuti võiks lasta spetsialistil kaameraga läbi vaadata reoveetorustiku, kui see on vanem kui 20 aastat, sest ka reoveetoru kinni jäätumine võib olla hommikul ebameeldivaks üllatuseks.
Lisaks tuletab EVEL meelde, et temperatuur veemõõdusõlme tööruumis ei tohi langeda alla +2 kraadi. Juhul, kui ikkagi veearvesti lakkab jäätumise tagajärjel töötamast, tuleb arvesti vahetamisega kaasnevad kulud katta tarbijal.
„Iseenesest mõistetavalt ei saa vee-ettevõte vastutada siseruumides toimuva eest, kus veearvesti reeglina asub. See kohustus lasub koduomanikul,“ selgitas EVELi inseneeria nõunik Lauri Lagle. „Samuti tuleks maakodus või hoones, mida igapäevaselt ei köeta, talveks vesi ajutiselt sulgeda ja torustik tühjaks lasta. See on nii-öelda käepärane vahend. Kaasaegne lahendus on aga paigaldada torustikule isetühjenevad maakraanid, mille puhul ei peagi torustiku kompressoriga tühjakspuhumisega eraldi tegelema.
Eesti Vee-ettevõtete Liit soovitab, kuidas käepäraste vahenditega torustiku külmakahjusid vältida:
- Hoonetes ja eriti keldrites tuleks veenduda, et talvekülm ei pääse torustikule ligi. Torude ja akende soojustamiseks sobivad käepärased vahendid nagu vanad riided, ajalehed, vill, penoplast jm.
- Kui sõidutee ja torustik hoovis ristuvad, tuleks valida teine liikumistrajektoor. Kui see ei ole võimalik, saab ristumiskohtadele paigaldada spetsiaalsed matid.
- Juhul kui spetsialist avastab, et toru on paigast nihkunud, roostetanud või lekib, on koos parandustöödega soovitav kogu torustik sügavamale paigaldada, kus külm ligi ei pääse. Joogivee plasttorule on tänapäeval võimalik paigaldada ka spetsiaalne küttekaabel.
Hetkel kuum
- Kui veearvesti asub kaevus, tuleks talveks ära soojustada kaevukaas. Selleks sobib näiteks 100 mm penoplast, millest tuleb lõigata kaevukaane suurune kate ja asetada see kaane alla.
- Katkise veearvesti tunneb ära purunenud klaasi või selle alla tekkinud vee järgi, millest tuleb teatada kohalikku vee-ettevõttesse.
- Viimane võimalus on jätta veekraan ööseks õige pisut nirisema – kuna voolav vesi kinni ei jäätu.
- Kindlasti ei tohi jäätunud veetoru hakata ise lahtise leegiga sulatama! Abi saamiseks tuleb pöörduda kas oma vee-ettevõtte või torutööde teenust pakkuva eraettevõtte poole, kellel on olemas sulatamiseks mõeldud riistvara. Näiteks plasttorude lahti sulatamiseks on olemas spetsiaalsed aurutid ning metalltorude jaoks elektrilised seadmed.
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
2
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
5
Ehitustöödega alustatakse aprilli algusest ning prognoositud kestvuseks on 17 kuud
6
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele