Rootsi kinnisvarapauk ulatub Eestini

Juba eelmisest aastast on juhitud tähelepanu Rootsi kinnisvarabuumile, kus kinnisvarahindade kiire kasv on jätkunud juba üle seitsme aasta ning hakanud sealset majandust tõsiselt ohustama. Peale suvist hingetõmbeaega on hindade kasv jätkunud ja riskid senisest enam suurenenud. Makromajanduslikust perspektiivist näib areng igati positiivne. Majanduskasv möödunud aastal oli 4,1% ja ka selleks aastaks prognoosib Euroopa Komisjon 3,4%, kuid see pidurdub eeldatavalt oluliselt järgmisel aastal.

Peamised kasvumootorid on olnud sisetarbimine ja investeeringud (enamik jällegi kinnisvarasse), samas kui tööstussektor on arenenud üldisest majanduskasvust oluliselt tagasihoidlikumalt. Ühes kinnisvara ja tarbimisega on suurenenud ka kodumajapidamiste võlakoormus, mis on saavutanud 87% sisemaisest kogutoodangust ja kodulaenu võtnute võlakoorem on üle 360% aastasest sissetulekust. Intressid on rekordiliselt madalad ja kuigi inflatsioon kerkis oktoobris viimase nelja aasta kõrgeimale tasemele, jõudes aasta baasil 1,2% juurde, jääb see siiski oluliselt alla keskpanga pikaajalisele eesmärgile, milleks on 2%. Seega intresside tõusu ei ole endistelt näha ja näib, et pidu võib jätkuda.

Siit tulevad aga hoiatused, et ollakse lähenemas kriitilise piirini. Šveitsi panga UBS kinnisvaraülevaade paigutab Stockholmi Vancouveri ja Londoni järel kolmandaks linnaks, kus on suur kinnisvaramulli tekkimise oht.