• 08.12.16, 07:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti kinnisvarafondide maht kahekordistus

Eestis registreeritud kinnisvarafondid kahekordistasid mahtu vähem kui kahe aastaga, mis teeb Eesti Panga valvsaks.
Kinnisvarafondid heidavad silma Balti riikide pealinnadesse ehitatavatele büroohoonetele.
  • Kinnisvarafondid heidavad silma Balti riikide pealinnadesse ehitatavatele büroohoonetele. Foto: Pixabay
Ehkki fondide kasvuga kaasnevad omad ohud, on Eesti kinnisvarafondide maht siiski väike ega kujuta endast märkimisväärset ohtu finantssektori toimimisele, leiab Eesti Panga ökonomist Mari Tamm. Pealegi toob kinnisvarafondide areng kaasa riskide ühtlasema hajutatuse erinevat tüüpi finantsasutuste vahel. Eesti finantssektor on pigem liiga pankade keskne.
Äripäeva kinnisvarakonverents 2017
Mil moel suur poliitika, maailmamajandus ja kinnisvarafondid mõjutasid Eesti kinnisvaraturgu 2016. aastal ja kuidas mõjutavad nõudlust ning tehinguhindu lähitulevikus, räägime täpsemalt 21. veebruaril 2017 Tallinnas Kultuurikatlas toimuval Äripäeva kinnisvarakonverentsil.
Vaata kava ja registreeru siit!
X
Eesti Panga ökonomist Mari Tamm selgitab, milles kinnisvarafondide riskid seisnevad.
Kinnisvarafondid on kasvanud viimastel aastatel eriti tempokalt. Selle aasta oktoobris oli nende varade maht rohkem kui kaks korda suurem kui möödunud aasta alguses. Kiire kasvu taga on nii uute fondide ja investeeringute lisandumine kui ka kinnisvarahindade kasv. Investorid tunnevad kinnisvara vastu suuremat huvi, sest finantsvarade tootlus on madalate intressimäärade tõttu langenud. Kinnisvarafondide kiire kasv ei ole ainult Eestile omane, vaid see on levinud mitmel pool maailmas.
Samas võivad kinnisvarainvesteeringud olla üsna riskantsed ja nende väärtus suures ulatuses muutuda. Kui teised finantsasutused on fondidesse raha paigutanud, ei pruugi nad seda hiljem tagasi saada. Halbade asjaolude kokku langedes võivad fondid ohustada ülejäänud finantssüsteemi toimimist.
Euroopa Keskpank näeb fondides olulist riski
Euroopa Keskpank leiab, et kiiresti kasvavad investeerimisfondid, sealhulgas kinnisvarafondid, on oluline risk euroala finantsstabiilsusele. Probleem seisneb selles, et mitte ainult investeerimisfondide maht, vaid ka nende investeeringute riskitase on suurenenud. Finantsturgude ebasoodsa muutuse korral võivad investorid soovida üheaegselt fondidest väljuda ja fondid oleksid sunnitud oma varasid kiiresti müüma. See tooks kaasa varahindade järsu languse ja kahjustaks nii panku, ettevõtteid kui ka majapidamisi.
Ühendkuningriigis võis pärast Euroopa Liidust väljaastumise referendumit näha kinnisvarafondidega seonduvate ohtude avaldumist. Investorid soovisid Ühendkuningriigi suurtest kinnisvarafondidest oma raha korraga välja võtta, sest nad kartsid kinnisvarahindade järsku langust. Fondidel tekkisid likviidsusprobleemid, kuna põhiosa portfellist moodustavad kinnisvarainvesteeringud, mida on keeruline kiiresti rahaks teha. Fondivalitsejad olid sunnitud osakute tagasiostud mõneks ajaks peatama ja nende tagasiostuhinda ulatuslikult alla tooma, et pärssida investorite huvi fondidest väljuda.
Mis iseloomustab Eesti kinnisvarafonde?
Eesti turule ilmusid esimesed spetsiaalsed kinnisvarafondid 2008. aastal, vahetult enne majanduskriisi. Need olid suunatud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kinnisvaraturgudele ning panustasid nende turgude kiiremale arengule võrreldes arenenud riikidega. Majanduskriisi ajal ja järel tekkisid fondid, mis panustasid eelkõige Eesti kinnisvarahindade taastumisele. Praegu on fondide investeerimisportfellis peamiselt Eesti ja teiste Balti riikide büroo- ja kaubandushooned.
Vaatamata viimaste aastate kiirele kasvule on kinnisvarafondide varade maht Eestis endiselt väike. Oktoobri lõpu seisuga oli Eestis registreeritud kaheksa kinnisvarafondi varade kogumahuga 321 miljonit eurot. Fondide investeeringute koguväärtus on sellest mõnevõrra suurem, sest lisaks investorite rahale on investeeringuteks kaasatud ka laenuraha. Kuid ka investeeringute koguväärtuse põhjal moodustavad kinnisvarafondid vaid ligikaudu 3% nii SKPst kui ka pankade koguvarast.
Investorite ring on mitmekesine, kuid tooni annavad kutselised investorid eesotsas pensionifondidega. Umbes kolmandik kinnisvarafondide aktsiatest ja osakutest kuulub Eesti pensionifondidele. Teine kolmandik kuulub Eesti ettevõtetele ja majapidamistele. Ligikaudu veerand kuulub välisinvestoritele, kellest enamik on lähiriikide pangad ja muud finantseerimisasutused.
Lisaks investoritelt kaasatud vahenditele rahastavad fondid investeeringuid tihtipeale pangalaenudega. Fondide laenuvõtmisele ei ole seadusega piiri pandud, kuid selle ulatus ja tähtajad tuleb sätestada fondi tingimustes või põhikirjas. Nende järgi on fondid määranud laenude maksimaalseks suuruseks 50–85% investeeringute väärtusest, kuid tegelik määr on avalike aruannete põhjal keskmiselt 50% juures. 2015. aasta lõpu seisuga olid fondid võtnud pankadelt laene kokku ligikaudu 220 miljoni euro väärtuses, mis moodustab vähem kui 2% pankade kogulaenuportfellist.
Millised on riskid muule finantssektorile?
Ülejäänud finantssektori avatus kinnisvarafondidega seotud riskidele on väike, sest Eesti fondide vara ei ole suur. Kinnisvarafondidele väljastatud laenud moodustavad vaid väikese osa pankade laenuportfellist. Sama kehtib pensionifondide kohta. Kuigi pensionifondid on kinnisvarafondide olulisimad investorid, on kinnisvarafondide aktsiate ja osakute osatähtsus pensionifondide portfellis 3–4%.
Eestis registreeritud fondide riske vähendab ka see, et need on kinnised fondid. See tähendab, et fondivalitsejal ei ole kohustust aktsiad või osakuid omaniku nõudmisel tagasi osta. Peale selle on fondidesse investeerinud peamiselt kutselised investorid, kellel on oskused ja raha fondiinvesteeringutega kaasnevate riskide hindamiseks ja vähendamiseks. Ühendkuningriigis raskustesse sattunud fondid olid avatud fondid, mille puhul arvestasid investorid võimalusega fondidest ruttu raha kätte saada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.02.25, 09:13
Kuluefektiivne lahendus väikeettevõtetele kiireks ja paindlikuks rahastuseks
Mikro- ja väikeettevõtete jaoks võib ootamatu rahavajadus tekkida igal hetkel, olgu selleks kiire vajadus varude täiendamiseks, ootamatud remondikulud või uus ärivõimalus. Arvelduskrediit on loodud just selliste olukordade jaoks – see on kiire, paindlik ja kuluefektiivne lahendus, mis võimaldab ettevõtetel raha alati käepärast hoida.

Enimloetud

1
Uudised
  • 18.02.25, 06:00
Kitsas king: laopindade turul kisub valusaks
SUUR LUGU. Eksperdid vaatavad laopindade turu olukorrale otsa sügavalt ja keerutamata. Nad osutavad ka lahendustele.
2
  • ST
Sisuturundus
  • 12.02.25, 17:56
Targad ettevõtted kasvavad koos ehk miks üha enam ettevõtteid eelistab asukohana ärilinnakut
3
Arvamused
  • 17.02.25, 11:08
Praegu on hea aeg uue büroohoone ehituseks
Vaata, mis hakkab juhtuma üüripindadel
4
Arvamused
  • 17.02.25, 10:19
Tallinnas on remontivajav paneelmaja korter kuumalt nõutud
Investor, hoia silmad lahti - eluasemeturg kuumeneb. Varsti saab üüri tõsta.
5
Uudised
  • 17.02.25, 11:19
Rimi pani 8-miljonilisele kaubanduskeskusele nurgakivi
6
Uudised
  • 17.02.25, 09:59
Everaus pürib Baltikumi suurimaks miniladude väljaüürijaks

Viimased uudised

Uudised
  • 19.02.25, 06:45
Kinnisvara korrashoiu juhtide küsitlus toob esile paradoksi
Ilmekad graafikud annavad hea ülevaate
Uudised
  • 18.02.25, 16:45
Suvine käibemaksutõus lisab Eesti kodulaenuturule hoogu
Uudised
  • 18.02.25, 15:04
Selgus Jõhvi keskväljaku arhitektuurivõistluse võitja
Uudised
  • 18.02.25, 14:22
Maa- ja ruumiameti juht: tundub, et turul on hakanud midagi toimuma
Börsiuudised
  • 18.02.25, 10:30
Baltic Horizon kaotas renditulu viiendiku jagu
Uudised
  • 18.02.25, 10:04
Aastaga kahanes Tallinna korteri keskmine koguhind 3,5%
Vaata graafikult, kuidas aastaga muutus keskmine korterihind igas Tallinna linnaosas
Uudised
  • 18.02.25, 09:51
Oled nõus maksma kodulaenu eest üle 1000 € kuus? Vaata, kui palju tuleb Sul teenida
Uudised
  • 18.02.25, 06:00
Kitsas king: laopindade turul kisub valusaks
SUUR LUGU. Eksperdid vaatavad laopindade turu olukorrale otsa sügavalt ja keerutamata. Nad osutavad ka lahendustele.

Hetkel kuum

Eften Capitali tegevjuht Kristjan Tamla.
Uudised
  • 13.02.25, 06:00
Tamla EfTENi superdiilist: oleme väga uhked
Tamla kommenteerib turuolukorda lähemalt. Ärikinnisvaraturul joonistuvad välja parimad ostukohad
Rahapakke hakatakse tuulutama aina enam.
TOP
  • 12.02.25, 12:12
Arendajate palgaTOP: kasvukoidik annab tunda
Rahad on läinud liikvele
Selgus Tallinna elukondlike arendajate esikolmik
Uudised
  • 12.02.25, 09:39
Selgus Tallinna elukondlike arendajate esikolmik
Väärikas palk annab tiivad.
TOP
  • 14.02.25, 12:25
Kes on kinnisvarahalduse ja korrashoiu parimad palgamaksjad?
Neid on siin pingereas 49, uuri lähemalt. Tausta loovad ausad kommentaarid
Konkurents on tihe, kuid tõhustamine toob tulu.
TOP
  • 12.02.25, 06:15
Kinnisvara korrashoiu 4 kvartali käibemiljonäride TOP
Miljonärideklubis on jäme ots pihus neil, kes tegid käivet kümnetes miljonites eurodes
Seileri kvartali esimesed kortermajad valmivad suveks.
Uudised
  • 14.02.25, 09:53
LVM ja Nordecon edestavad Seileri kvartali graafikut
Büroopindade turg teeb läbi taassünni.
Arvamused
  • 17.02.25, 11:08
Praegu on hea aeg uue büroohoone ehituseks
Vaata, mis hakkab juhtuma üüripindadel
Dubai kinnisvara turg peibutab endiselt investoreid
  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 12:25
Dubai kinnisvara turg peibutab endiselt investoreid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele