Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aasta betoonehitiseks kandideerib neli büroohoonet
Kui tavapäraselt soovib aasta betoonehitiseks saada hulgaliselt eramuid ja kortermaju, siis tänavu on nominentide seas ka neli büroohoonet, kaks betoonhotelli ja kaks betoonist kaubanduskeskust.
Büroohoone Novira Plaza kandieerib 2016. aasta betoonehitiseks.
Kokku esitati konkursile „Aasta betoonehitis 2016” 20 nominenti, teatasid korraldajadEesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit.
„Eesti betoonehitiste võistlus ilmestab kujukalt, millised on tänased Eesti tõmbekeskused,” kommenteeris Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots. „Rõõmustab Tartu linna väga suur osakaal tänavusel betoonehitiste konkursil, kusjuures vägagi kaalukate ja huvitavate ehitistega,” lisas ta.
Rootsi sõnul osaleb võistlusel rida nimekaid eri põlvkondade arhitekte, kellest mitmed on varasemaltki endile betoonehitistega nime teinud. Tavapäraselt on võistlusel osalemas hulgaliselt eramuid ja kortermaju. Esindatud on väga esinduslikud hotellihooned, samuti uued koolimajad. Tallinna ühe peatänava Tartu maantee hoo sisse saanud väljaehitamine peegeldub võistlusel lausa nelja ehitisega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Esmakordselt ligi 50 aasta jooksul on Eestis valminud betoontee, Õismäel Tallinnas,” märkis Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola. „Loodame, et see on alles esimene samm betoonteede taaskasutuselevõtul Eestis.”
Konkursieesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi, mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomneteostus demonstreerivad betooni kui kodumaise materjali eeliseid ja võimalusi.
Võistluse žürii alustab tööd jaanuaris. Võitja kuulutatakse välja Betoonipäeval 2017. aasta märtsis. Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on kuusteist aastat korraldanud aasta parimate betoonehitiste väljaselgitamise konkurssi. 2015. aasta Betoonehitiseks tunnistatiIhaste sild.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.