Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
„Euroheinateole“ täiendavad piirangud
Maaeluministeerium valmistab ette otsetoetuste tingimuste muutmist, kohustades toetuse saajaid alates 2019. aastast hekseldatud rohu täies ulatuses koristama.
Riik hakkas nn euroheinategu piirama alates 2015. aastast, kui maaomanik võis tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud põllumajandusmaal hekseldada ja jätta niite maha alla 10 hektari suuruse põllumajandusmaa puhul ning seda ületavast maast 10% puhul. 2016. aastal lubati hekseldatud niide jätta koristamata kuni 15% hooldatud põllumajandusmaast.
„Võttes arvesse põllumeeste esindusorganisatsioonide ettepanekuid, oleme otsustanud seada alates 2019. aastast rohumaadel kohustuse hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses, et sellega „euroheina“ tegemist tulevikus veelgi piirata,“ kommenteeris maaeluminister Tarmo Tamm ministeeriumi pressiteate vahendusel.
Tamme sõnul oli toetuse maksmise algne eesmärk aidata põllumeestel ebasoodsa turukonjunktuuriga toime tulla, kohati on toetustest kujunenud praeguseks omaette ettevõtlusvorm. Samas on oluline arvestada, et Eesti riigil on kohustus püsirohumaa säilitamiseks teatud tasemel kogu põllumajandusmaast.
Otsetoetusi makstakse põllumajandusliku tegevuse eest ehk kas põllumajandustoodete tootmise või põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise eest. Alates Euroopa Liiduga liitumisest on Eestis põllumajandustootmises mittekasutatava maa pindala kasvanud, ulatudes 2015. aastal 125 000 hektarini. Sellest maast ligikaudu poolt kasutavad isikud, kes põllukultuure ja püsikultuure ei kasvata ning põllumajandusloomi ei pea.
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.
Enimloetud
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
4
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
5
Turul käib kättesaadavuse teemal hämamine
Viimased uudised
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Konverentsid
Hetkel kuum
Pööris koidab - eluasemeturul ja linnaruumis kisub tuliseks. Miljoniruuduküsimus muutub aina päevakajalisemaks
Laur avaldab, milleks Liven raha kaasas. Tallinna planeeringute menetlemine sai temalt analüütilise hinnangu + osutab ta ka ühele olukorra juurpõhjusele
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Võlakirjad jaotati lähtuvalt 5 põhimõttest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele