Maaeluministeerium valmistab ette otsetoetuste tingimuste muutmist, kohustades toetuse saajaid alates 2019. aastast hekseldatud rohu täies ulatuses koristama.

- Rohumaa heinapallidega Foto: Erik Prozes
Riik hakkas nn euroheinategu piirama alates 2015. aastast, kui maaomanik võis tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud põllumajandusmaal hekseldada ja jätta niite maha alla 10 hektari suuruse põllumajandusmaa puhul ning seda ületavast maast 10% puhul. 2016. aastal lubati hekseldatud niide jätta koristamata kuni 15% hooldatud põllumajandusmaast.
„Võttes arvesse põllumeeste esindusorganisatsioonide ettepanekuid, oleme otsustanud seada alates 2019. aastast rohumaadel kohustuse hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses, et sellega „euroheina“ tegemist tulevikus veelgi piirata,“ kommenteeris maaeluminister Tarmo Tamm ministeeriumi pressiteate vahendusel.
Tamme sõnul oli toetuse maksmise algne eesmärk aidata põllumeestel ebasoodsa turukonjunktuuriga toime tulla, kohati on toetustest kujunenud praeguseks omaette ettevõtlusvorm. Samas on oluline arvestada, et Eesti riigil on kohustus püsirohumaa säilitamiseks teatud tasemel kogu põllumajandusmaast.
Otsetoetusi makstakse põllumajandusliku tegevuse eest ehk kas põllumajandustoodete tootmise või põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise eest. Alates Euroopa Liiduga liitumisest on Eestis põllumajandustootmises mittekasutatava maa pindala kasvanud, ulatudes 2015. aastal 125 000 hektarini. Sellest maast ligikaudu poolt kasutavad isikud, kes põllukultuure ja püsikultuure ei kasvata ning põllumajandusloomi ei pea.
Seotud lood
Tänapäeva ärikinnisvara maailmas otsivad ettevõtted enamat kui lihtsalt büroopinda. Suurimad edulood sünnivad seal, kus töökeskkond toetab kasvu, innovatsiooni ja koostööd. Teadus- ja ärilinnak Tehnopol on selle lähenemise ehe näide – siin saavad ettevõtted keskenduda maailma muutvale innovatsioonile.