Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Linnahalli päästeplaan
Tallinna Linnahall on tühjalt mere ääres kollitanud juba aastaid. Ei linn ega riik pole suutnud otsustada, mida selle ajaloolise hoonega peale hakata. Nüüd telliti ärikonsultatsiooniettevõttelt Ernst & Young Baltic uuring, mis analüüsis erinevate asukohtade sobivust konverentsi- ja messikeskuse loomiseks. Uuringust selgus, et sobivaim koht oleks just Linnahall. Ka Tallinna linna huvi Linnahall korda teha oli kõige suurem.
Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi ütles, et tehti intervjuusid erinevate ettevõtete ja potentsiaalsete investoritega. „Optimaalseimaks kohaks saab lugeda Linnahalli kinnistut,“ ütles Kiigemägi.
Lisaks Linnahallile analüüsiti ka Riigi Kinnisvarale kuuluvaid Noblessneri kinnistut ja Patarei kinnistut, kuid Kiigemäe sõnul läheksid need kalliks maksma. "Nende arendamine eeldab täiendavaid suuri kulutusi," märkis ta. Analüüsiti ka kahte erainvestorite välja käidud projekti – Ülemiste Cityt ja Pirita TOPi, kuid ka seal leiti suuri miinuseid (vaata täpsemalt kaardilt).
Ernst & Young Baltic ASi tehingute nõustamise osakonna juhtivkonsultandi Maire Gustavsoni sõnul on koguinvesteeringu maksumus konverentsikeskusesse suurusjärgus 36,4 miljonit eurot. Terve Linnahalli renoveerimine koos kontserdisaaliga maksaks kokku 100 miljonit eurot, kuid ülejäänud raha leidmine on EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul juba Tallinna linna huvi- ja finantseerimisalas.
Konverentsikeskus tooks Eestile 18,5 miljonit eurot lisaväärtust aastas. Maksutulu tekiks 5,2 miljonit eurot aastas, selgus Ernst & Young Balticu uuringust. Uuringu jaoks intervjueeriti Riigi Kinnisvara, Tallinna Sadama, Tallinna Linnahalli, Tallinna Olumpiaspordikeskuse, Mainor Ülemiste, Linstow ASi, Infortari ja Merko ASi esindajaid.
Vaata interaktiivset kaarti kontserdikeskuse alternatiivsete asukohtadega ja loe intervjuud EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutsoga siit.
Seotud lood
Tallinna külje alla kerkiv Järvekella elamurajoon on näide, kuidas konstruktiivne koostöö ja tänapäevane tehnoloogia muudavad ehitusprotsessi tõhusamaks, keskkonnasõbralikumaks ja kvaliteetsemaks. Seitsmest A-energiaklassi ridaelamust koosnev arendus valmib ehitusettevõtte Rand ja Tuulbergi ning arendaja LAAM Kinnisvara koostöös. Esmakordselt Eestis kasutatakse ehitusel 100% roheelektrit ja hooned valmivad Welementi tehases toodetud puit-elementidest.
Enimloetud
5
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
6
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Viimased uudised
Vaata esinduslikke galeriisid, mis toimus, toimub ja mis sinna kõik tuleb!
Konverentsid
Hetkel kuum
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
Kas aktiivsele avalikule raha kaasamisele järgneb aktiivne kinnisvaraturg?
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele