Keskkonnaameti spetsialist tuvastas täna hommikul Roogendiku lendorava püsielupaigas raietegevuse ning peatas selle, teatas amet.

- Lendorav
- Foto: Eestimaa Looduse Fondi veebileht
Pesapuude grupp koos haavapuudega on püsielupaigas alles, kuid enne püsielupaiga moodustamist väljastatud metsateatise alusel võeti maha ligikaudu 15-meetrine riba metsa servast, mida lendoravad vajavad liikumiskoridorina.
Kohapeal käinud lendorava ekspert Uudo Timmi sõnul ei ole kahju suur, kuna raie tagajärjel tekkinud lage ala on lendoravale ületatav ning ühendus pesametsaga säilis. Keskkonnaameti hinnangul peatati raie õigel ajal.
Keskkonnaamet kontrollib üle kõik püsielupaigaga seotud varem väljastatud metsateatised. Varem väljastatud ja praegu kehtivate lendorava püsielupaigaga seotud metsateatiste kontroll alles käib, ent esialgu ei ole keskkonnaamet püsielupaigas kehtivaid teatisi leidnud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskkonnainspektsioon selgitab asjaolusid ning hindab keskkonnale tekitatud kahju. Üldjuhul on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus, kuid valitseja nõusolekul on lubatud metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile ja kujundusraiele.
Metsateatised kehtivad kaks aastat, mis tähendab, et lendoravate püsielupaik võeti range looduskaitse alla üsna hiljuti. Looduskaitsealade laiendamine tekitab Ida-Virumaa erametsaomanikele üsna suurt majanduslikku kahju, sest riik ei kompenseeri neile metsa majandamisest saamata jäänud tulu. Samas elavad lendoravad vaid sellistes metsades, kus leidub vanu seest mädanema läinud haavapuid ja puutüvedes pesadeks sobivaid õõnsusi. Metsa majandamise seisukohalt on sellised metsad üleküpsenud ning tuleks kiiremas korras maha võtta.
Mis puudutab kaitsealade laienemist, siis 2016. aasta algusest kuni 30. novembrini arvati kaitstavatest aladest välja ligikaudu 312 hektari ulatuses maad, samal ajal kehtestati looduskaitse piirangud ligikaudu 352 hektarile, kus varem mingeid piiranguid ei olnud. Kaitstavaid ja projekteeritavaid alasid on kaitse alt välja arvatud ligikaudu 5100 hektarit ning kaitse alla on võetud umbes 4230 hektarit. Seega on praegu kaitstavate ja projekteeritavate alade koguulatus vähenenud, mitte suurenenud, täpsustas keskkonnaamet.
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.