6. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinnast 20 minuti autosõidu kaugusel Raplamaal Hagudis asuvale maatükile on tehtud detailplaneering kui pere- ja ridaelamumaale ning see on hinnatud 15 000 eurole, kirjutas täna Äripäeva ajakirjanik Kristel Härma.

Kinnisvaraportaalis KV olev kuulutus ei ole enam aktiivne, kuid nüüd otsib Peterson Facebooki vahendusel ühisomandis olevale kinnistule ostjat, kes soostuks Hagudi alevikus asuva detailplaneeritud hoonestamata maa eest maksma 14 900 eurot. Ta märgib, et müügisummast 30 protsenti võtaks ta vastu OneCoini valuutas ehk pea viie tuhande euro eest.

Maa-ameti tehingute abdmebaas näitab, et viimase kolme aasta jooksul on Raplamaal Hagudi alevikus müüdud viis hoonestamata elamumaad keskmise hinnaga vaid 3700 eurot maatükist. Hagudi külas Raplamaal on samal perioodil omanikku vahetanud 12 hoonestamata maatulundusmaad keskmise hinnaga 2 600 eurot hektar.

Tasub teada, et hoonestamata elamumaa puhul lähtub ostja pigem maa asukohast ja tükihinnast, mitte kinnistu suurusest, mida noor muusik olulise müügiargumendina kasutab. Tõmbekeskustes ning väljaspool neid mõjutab elamumaa hinda oluliselt ka trasside olemasolu. Isegi, kui trassid on piirkonnas olemas, on nende kinnistuni vedamine reeglina nii kallis, et see käib eramaja ehitajale üle jõu. Kui trassid on toodud kinnistu piirini, tasub tähele panna, kas maa ostjal on vaja trassiomanikega liitumislepinguid sõlmida või on seda juba tehtud.