Eesti eksporti ootavad 017. aastal head ajad, kuni Rootsi ja Soome majandus kasvab tänu siseriiklikule tarbimisele ning elamispindade ehitusele, lubab SEB majandusanalüütik Mihkel Nesor.

- Mihkel Nestor
- Foto: Raul Mee
"Mida oodata 2017. aastalt?, küsis Nestor täna avaldatud majanduskommentaaris ja vastas samas, "prognoosijate konsensus ootab majanduskasvu kiirenemist, kuid juba mitmendat aastat ei ole analüütikute ootused täitunud. Selleaastane kasvuprognoos toetub peamiselt investeeringute suurenemisele, kuid ka paranevale välisnõudlusele." Välisnõudluse paranemist seostab Nestor Põhjamaade ehitus- ja kinnisvaraseltoriga.
Nestor selgitab välisnõudluse arenguid järgnevalt.
Vaadates prognoose Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlusele, on siinsetel eksportööridel pigem põhjust rõõmustamiseks. Rootsis, kuhu liigub suurim osa Eestis toodetud kaupadest, suureneb import SEB prognoosi kohaselt pea sama kiiresti kui mullu – 6,4%. Nõudlust peaks olema eelkõige ehitusmaterjalide, valmismajade ja mööbli järele, kuna Rootsi majanduskasvu toidab väga aktiivne kinnisvaraturg. Omaette küsimus on, kas Rootsi säilitab 2017. aastal oma positsiooni Eesti peamise kaubanduspartnerina. Nimelt on varasemalt moodustanud ühe suure telekommunikatsioonitehnoloogiat tootva ettevõtte toodang enam kui poole Rootsi minevast ekspordist, kuid seoses ettevõtte reorganiseerimisega on kaubavood suundunud ümber hoopis Mehhikosse. Kui 2016. aasta alguses ületas Rootsi suunduv kaubaeksport Soome oma ligi veerandi võrra, siis aasta viimastel kuudel mahud praktiliselt võrdsustusid. Sisulises mõttes ei oma kauba sihtkoha muutus Eesti jaoks küll ilmselt tähtsust, kuid muudab ehk Eesti ekspordi tegeliku struktuuri paremini hoomatavaks. Majandussurutisest taastuvas Soomes peaks impordinõudlus kasvama 2017. aastal 1,5% võrra. Ka Soomes on majanduskasv põhinemas peamiselt siseturul, sealhulgas elukondliku kinnisvara ehitusel. Teistest Põhjamaadest peaks 2017. aastal import hakkama taas suurenema ka Norras, mis on olnud oluline turg Eestis toodetud valmismajade jaoks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.