24. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üheks oluliseks sissetuleku allikaks on notaritele praegu kinnisvaratehingutelt saadavad tasud, mida arvestatakse nii tehingusummalt, vana hüpoteegi kustutamiselt ja uue hüpoteegi seadmiselt, servituutidelt, hoonestusõiguselt, ostueesõiguselt ja muult.

Näiteks 280 000 eurot maksnud uusarenduse korteri ostul ulatus notari tasu koos käibemaksuga 2291 eurot, kirjutab notaritasude teemat lahkav ajakirjanik Piret Reiljan tänases Äripäevas.

Päris suurte tehingute, nagu näiteks ärihoonete ostu-müügi vormistamisel, lähevad notaritasud kordades kõrgemaks. Kehtiva seaduse kohaselt on üle 6 391 165 euro ulatuva tehinguväärtuse puhul notari tasu 5368,55 eurot + 0,02% tehinguväärtuse summast, mis ületab 6 391 165 eurot.

Fikseeritud tasudega on volikirjad, testamendid, ärakirjade ja allkirjade kinnitamised, abielu sõlmimised, apostilli panemised, pärimine, kooselulepingute tõestamine jne. Väärtusepõhised on aga enamik tehinguid või lepinguid, kus väärtus on lihtsalt määratav.

Notaritasude kujunemist selgitavad erinevad inimesed, sh läinud sügisel omanike keskliidu juhi ametisse valitud notar Priidu Pärna. Loe täispikka notaritasude lugu siit.