Toompark: Tallinnas elupinda üle alles 20 aasta pärast

Vaevalt raha millegagi asendada saab. See ei ole tänapäevane, kui kinnisvara müüakse küttepuude, talvekartuli või tööga tasategemise eest. Küll see raha kinnisvara- ja muudesse tehingutesse jääb. Eriti veel seetõttu, et pangalaenud on hästi kättesaadavad ja eluasemelaenu võib nimetada erinevalt nt 2000ndate alguse luksuskauba asemel tänases keskkonnas jaekaubaks, mis on pea igaühele kättesaadav.

Millal on Tallinna ja Harjumaale oodata samasuguseid tühje kortermaju ning linnakuid, nagu on neid rahvastiku vananemise ja noorte väljarände tõttu tekkinud maapiirkondadesse?

Sellised majad on tänagi täiesti olemas, mis seisavad tühjana ja kus kodu otsivad ametlikke elanike asemel kodutud. Tõsi - see kinnisvara on hüljatud ainult ajutiselt, tavapäraselt perioodiks, mil menetletakse detailplaneeringut ja ehitusluba. Viimaseid ikka selleks, et vana majakökatsi asemele midagi uut ja ilusat ehitada.

Olukorras, kus lähimminevikus on Tallinnasse lisandunud 4000-6000 inimest aastas, ei ole kinnisvara hülgamine Tallinna probleem. Pikemas perspektiivis peaks rahvastikuprognooside alusel tänase 445 000 elaniku asemel olema Tallinnas siiski ligikaudu 400 000 elanniku. Seda prognoosi uskudes tuleb tõdeda, et ühel hetkel jääb tõepoolest Tallinnas eluruume üle. Selle ajani võiks tänasest 20-30 aastat minna. Eks esimesi märke sellest näeme Harjumaa linnade baasilt, kuhu elanike arvu kukkumise ja eluruumide tühjenemise trend varem jõuab.

Kui palju tõstaks kinnisvara hindu see, kui ühendada kõik Eesti kohalikud omavalitsused ja nimetada liitomavalitsus Tallinnaks?

See oleks tõepoolest ahvatlev võimalus igal kinnisvaraomanikul tõdeda, et tema vara asub kui mitte Tallinna kesklinnas, siis vähemalt Tallinna äärelinnas. Ei tea, kas kesklinn oleks siis Paide? Aga see siiski on erandlik, kuid siiski mitte olematu juhus, et omavalitsuse või piirkonna piir määrab kinnisvara väärtust.

Erinevaid avaliku sektori, kinnisvaravahenduse, -turunduse, -arendamise ja müügiga seotud ameteid pidanud Toompark on kinnisvaravaldkonnaga kokku puutunud alates möödunud sajandi lõpust. Viimase 10 aasta jooksul on Toompark keskendunud kinnisvaraturu analüüsimisele ja arendajate-finantseerijate-omanike konsulteerimisele. Ta on kirjastanud 10 kinnisvaravaldkonna käsiraamatut.

“Võin julgelt öelda, et olen inimene, kes uurib Eesti elamispindade turgu kõige põhjalikumalt,” võtab Toompark oma praegused tegemised kokku.