Uus müraarvestus ahistab tööstus- ja logistikaparke

Võrreldes varasemaga on müraarvutus põhimõtteliselt teistsugune. Müra arvestatakse kumuleeritult. Tööstuspargi müra vaadatakse kui tervikut, millele lisandub veel liiklusmüra. See aga tähendab, et esimesed krundiomanikud võivad saada soovitud asjad ehitada ja viimased mitte, kuna nende tegevus ületab kumulatiivset müranormi.

Müraga seotud piiranguid sätestab mürakaart, mitte enam detailplaneering, ja enne investeerimisotsuse langetamist tuleks seda kindlasti vaadata, rõhutas Laesson.

Ettevõtjate jaoks on samas hea see, et alates 1. jaanuarist ei saa kohalik omavalitsus kirjutada üldplaneeringusse teistsuguseid ega rangemaid müranorme, kui kehtiv seadusandlus lubab. See mõjutab eelkõige tuuleparkide rajamist, mida on takistanud kohalike elanike ja omavalitsuste vastuseis.

On oluline teada, et uus lähenemine müraarvestusele muudab nii segahoonestusaladele, tootmis- kui ka ärimaadele ehitamist. Liikluse maaaladeks loetakse vaid suuri maanteid ja suuri tänavaid. Praktikas toob see kaasa näiteks seda, et hulgiladude piirkonnas loetakse veoautode tekitatav müra tööstusala müra sisse. Kui alal on 20 krunti, siis neist saab hoonestada 17 krunti ja kolm viimast ei mahu lubatud müra normide sisse, selgitas Laesson.

Ehitusalaste juriidiliste seminaride korraldajaks on Äripäeva teemaveeb Ehitusuudised.ee.