Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kohalik omavalitsus leiutas kinnisvaramiini
Kohtla-Järve volikogu lükkas räämas tühjade munitsipaalkorterite ülalpidamise ja remontimise kohustuse osavalt riigi kraesse, pannes sellega põlema viitsütikuga kinnisvaramiini.
Äripäev vahendas riigikontrolör Alar Karise selgitust, mille kohaselt näitas Kohtla-Järve volikogu täiesti seaduslikku võimalust munitsipaalomandis tühjad korterid oma bilansist riigi ülalpidamisele sokutada.
"Asi on väga lihtne – tuleb nendest korteritest asjaõigusseaduse alusel riigi kasuks lihtsalt loobuda,“ kirjutas Karis. „Seadus ütleb, et kinnisasja omanik võib kinnisomandist loobuda ja riigi nõusolek ei ole selleks vajalik. Just sellele sättele tugineski Kohtla-Järve linn, kes sel viisil tegi meile kõigile „kingituse“ – 31 tühja munitsipaalkorterit, mille ülalpidamiskulud on aastas üle 45 000 euro.“
Kui kõik kohalikud omavalitsused, millel on kasutuseta seisvaid kortereid, järgivad edaspidi Kohtla-Järve eeskuju, paisuvad maksumaksja kulud selliste korterite ülalpidamiseks üle miljoni euro aastas.
Riigikontrolli andmetel oli omavalitsuste valduses 2015. aasta lõpul 8734 üksikut korterit, neist enim Narva, Tallinna ja Tartu linnas, kus oli vastavalt 1300, 613 ja 567 üksikut kohaliku omavalitsuse korterit. 1256 korterit ehk 14% korteritest oli 2015. aastal seisnud kasutuseta. Enim kasutuseta kortereid leidus Kiviõli ja Kohtla-Järve linnas, esimeses oli 220 ja teises 199 tühja munitsipaalkorterit.
Keskmiseks omavalitsuse valduses oleva korteri suuruseks on 47 ruutmeetrit, mis vastab nõukogudeaegsele kahetoalisele tüüpkorterile.
Omavalitsuste ja nende ühingute valduses oli 2015. aasta lõpu seisuga 5386 põhivara arvestuses kajastatud hoonet, mille suletud netopind oli kokku 5,6 miljonit ruutmeetrit ja arvestades keskmist kulu ruutmeetri kohta, olid nende hoonete majandamiskulud 2015. aastal ligikaudu 90 miljonit eurot.
„Veidi rohkem kui kümnendiku hoonete seisukord oli kas halb või väga halb ja omavalitsused sooviksid osa hooneid lammutada, milleks neil raha napib,“ muretses Karis. „Seega võib riigi jaoks tiksuda omavalitsustes omamoodi kinnisvaramiin.“
Võrdluseks, riigiasutuste valduses oli 2015. aastal 2,2 miljonit ruutmeetrit hooneid.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Viimased uudised
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Konverentsid
Hetkel kuum
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele