Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kohalik omavalitsus leiutas kinnisvaramiini
Kohtla-Järve volikogu lükkas räämas tühjade munitsipaalkorterite ülalpidamise ja remontimise kohustuse osavalt riigi kraesse, pannes sellega põlema viitsütikuga kinnisvaramiini.
Äripäev vahendas riigikontrolör Alar Karise selgitust, mille kohaselt näitas Kohtla-Järve volikogu täiesti seaduslikku võimalust munitsipaalomandis tühjad korterid oma bilansist riigi ülalpidamisele sokutada.
"Asi on väga lihtne – tuleb nendest korteritest asjaõigusseaduse alusel riigi kasuks lihtsalt loobuda,“ kirjutas Karis. „Seadus ütleb, et kinnisasja omanik võib kinnisomandist loobuda ja riigi nõusolek ei ole selleks vajalik. Just sellele sättele tugineski Kohtla-Järve linn, kes sel viisil tegi meile kõigile „kingituse“ – 31 tühja munitsipaalkorterit, mille ülalpidamiskulud on aastas üle 45 000 euro.“
Kui kõik kohalikud omavalitsused, millel on kasutuseta seisvaid kortereid, järgivad edaspidi Kohtla-Järve eeskuju, paisuvad maksumaksja kulud selliste korterite ülalpidamiseks üle miljoni euro aastas.
Riigikontrolli andmetel oli omavalitsuste valduses 2015. aasta lõpul 8734 üksikut korterit, neist enim Narva, Tallinna ja Tartu linnas, kus oli vastavalt 1300, 613 ja 567 üksikut kohaliku omavalitsuse korterit. 1256 korterit ehk 14% korteritest oli 2015. aastal seisnud kasutuseta. Enim kasutuseta kortereid leidus Kiviõli ja Kohtla-Järve linnas, esimeses oli 220 ja teises 199 tühja munitsipaalkorterit.
Keskmiseks omavalitsuse valduses oleva korteri suuruseks on 47 ruutmeetrit, mis vastab nõukogudeaegsele kahetoalisele tüüpkorterile.
Omavalitsuste ja nende ühingute valduses oli 2015. aasta lõpu seisuga 5386 põhivara arvestuses kajastatud hoonet, mille suletud netopind oli kokku 5,6 miljonit ruutmeetrit ja arvestades keskmist kulu ruutmeetri kohta, olid nende hoonete majandamiskulud 2015. aastal ligikaudu 90 miljonit eurot.
„Veidi rohkem kui kümnendiku hoonete seisukord oli kas halb või väga halb ja omavalitsused sooviksid osa hooneid lammutada, milleks neil raha napib,“ muretses Karis. „Seega võib riigi jaoks tiksuda omavalitsustes omamoodi kinnisvaramiin.“
Võrdluseks, riigiasutuste valduses oli 2015. aastal 2,2 miljonit ruutmeetrit hooneid.
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
1
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
2
3
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
4
6
Põhjalik küsitlus ja analüüs portreteerivad valdkonna olukorda ilmekalt
Viimased uudised
Põhjalik küsitlus ja analüüs portreteerivad valdkonna olukorda ilmekalt
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele