Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arko Kurtmann: rahatrükk kergitab kukrut
Abstraktselt kõlava rahatrüki mõju on jõudnud ka ettevõtete ja eraisikute kontole ning see on üheks investeerimise populaarsuse põhjuseks, ütles LHV äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Majanduses on head ajad. "Oleme suutnud kasvada seitse aastat järjest ja see on väga positiivne, et majandus kasvab," rääkis 15 aastat finantssektoris töötanud pankur Äripäeva kinnisvarakonverentsil. „Kuna majandus kasvab, deposiidid kasvavad ja võlglaste hulk on väike, on pangad huvitatud juba makromajanduslikult laenu andmisest,“ märkis ta ja lisas, et siin on väike konks, sest pangalaenud ei ole mõeldud iga äri ega ettevõtte iga arengufaasi finantseerimiseks.
Et minna panka laenulepingut sõlmima, peab ettevõte olema väljunud kiire kasvu faasist ja jõudnud nii omakapitali koguda, stabiilse rahavoo kindlustada kui ka tagatise soetada. See lubab pangal võtta mõõduka riski, rääkis Kurtmann.
Mõõdukat riski on pank nõus võtma vaid ühel põhjusel: esmalt vastutab pank ikkagi oma hoiustajate ees, kellel peab olema 100% kindlus, et raha on alles ja seda saab homme kasutada. Tekkida ei tohi isegi väikest ohtu, mis paneb hoiustajate raha löögi alla, selgitas Kurtmann.
On vana tõde, et kinnisvara puhul on kõige olulisem selle asukoht. Kurtmanni sõnul on aga asukoha kõrval sama oluline või isegi olulisem ajahetk, millal investeering kinnisvarasse tehakse.
Ta tõi näite, et kui 2007. aastal natuke enne finantskriisi läks Radisson Blu Sky Hoteli ehitus maksma 72 miljonit, siis 2015. aastal õnnestus EfTEN Capitalil see osta 46 miljoni euroga. Sarnaseid näiteid leiab ka New Yorgi ja Londoni kinnisvaraturult. 2007. ja 2008. aastal tehtud head investeeringud pidi hiljem müüma kolm korda madalama turuhinnaga.
Loe ajakirjaniku Merit Pärnpuu täispikkuses lugu Äripäevast.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele