Kinnisvaraomanikul on vaja lahkuvale üürnikule hüvitada vaid need parendustööd, mis tõstsid kinnisvara väärtust ja on säilinud, leidis riigikohus.
Advokaadibüroo Teder Kinnisvara-ja ehitusvaldkonna juht Pille Pettai ja samas büroos töötav Rasmus Õisma lahkasid kinnisvaraalases uudiskirjas riigikohtu lahendit tsiviilasjas 3-2-1-149-16, mis käsitles üürnikule hüvitatavaid parendusi ning tõendamiskohustust.
Üürnik nõudis pärast üürilepingu lõppemist üürileandjalt hüvitist parenduste eest, mida ta oli üüritud kinnisvarale teinud. Kohus selgitas, mida peab sellise nõude esitamisel tõendama:
- millised parendused ja muudatused on üürnik teinud;
Artikkel jätkub pärast reklaami
- kas konkreetsete parenduste või muudatuste tegemiseks oli üürnikul üürileandja vastavas vormis nõusolek ning
- kas üürilepingu esemeks oleva asja väärtus on konkreetsete muudatuste või parenduste tõttu suurem.
Üürnikul on õigus nõuda vaid nende kulutuste hüvitamist, mis tõstsid üürieseme väärtust. Asjaolu, et üürnik on teinud parendusi, ei too automaatselt kaasa kinnisvara väärtuse suurenemist. Samuti ei saa kinnisvara väärtuse suurenemist eeldada, vaid see tuleb kindlaks teha.
Väärtuse suurendamist hinnatakse lepingu lõppemise aja seisuga. Nii ei saa näiteks hüvitamist nõuda, kui üürilepingu lõppemise ajaks on parenduste ja muudatuste väärtus vähenenud. Õiglase hüvitise määramisel tuleb arvestada sellega, kas ja kui palju on tehtud muudatused üürileandjale väärt.
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.