Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üürimajad liisinguturule
Riigi üürimajade programmist kujuneda noortele peredele soodne korteriliisimisvõimalus, kirjutas Grand Kinnisvara juhatuse liige Marek Kerna Äripäevas.
Uue valitsuse ametisse astumisega on tekkinud uued nägemused Eesti majandamisest ja on jälle aktuaalseks tõusnud üürimajade küsimus. Erainvestorid on taas tagajalgadel, kuna riik väidetavalt üritab sekkuda isereguleerivasse üüriturgu.
Kinnisvarainvestorid näevad lahendust üürituru isereguleerumiseks võlaõigusseaduse muutmises (muudatus annaks võimaluse üürnik kolme kuu möödudes välja tõsta); kuna elamufondi pealt käibemaksus tagasi ei saa, siis muuta ka käibemaksu regulatsiooni; ning kuna nõudlus on väiksemate kui 37 m² suuruste pindade järele, siis nende ehitamises.
Riigi mure omakorda on, et elamufond pidevalt amortiseerub (kuni 6000 maja aastas); riigil on liiga väike osalus elamufondis (kuskil 4%, kui Põhjamaades on ca 20%); ja ei toimu spetsialistide ning üldse tööjõu vaba liikumist, eriti väiksemates tõmbekeskustes.
Mõlemad pooled tõdevad, et üürimaju on vaja, kuna järjest rohkem noori ei soovi olla pikemas perspektiivis paiksed. Pealegi on välja toodud ohud ka nn KredExi käendusega. See käendus annab turvatunde pangale, kuid ei anna kindlust noorele perele. Näitena võib tuua kas või baasintressi kõikumised. Hetkel on see 0%, kuid on olnud aegu, kus see on olnud ka 5,7%. On välja toodud arvud, et poolte laenu võtnud perede sisstulekutest moodustab eluaseme laen 20% (üle 30% on juba ohu märk). Sinna ei ole sisse arvutatud igakuiseid kommunaalmakseid. Baasintressi tõusu puhul võivad eluaseme kulud kasvata kuni 50 protsendile pere sissetulekust. See situatsioon lõhnab aga juba uue sundmüügi laine järele.
Üür kui liisingumakse
Miks ei võiks kinnisvarafondid ja riik vaadata üürimajade projekte kui liisinguportfelli, kus üür on sisuliselt makse võimaliku korteri väljaostu tingimuseks. Oletame, et üürnikuga sõlmitakse viieaastane fikseeritud üürihinnaga üürileping. See tagab omanikule pideva kassavoo ja üürnikule kindlustunde. Kui soovi välja osta pole, siis viie aasta pärast vaadatakse üüri tingimused üle. Selline mudel vähendaks ka puuküürnike probleemi, sest üürivõlgade korral kaob võimalus korter välja osta.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
3
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
4
Nordeconi investor eelistab Merkot
6
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
Viimased uudised
Tehisaru investeeringutel on majanduskasvule üha tugevam mõju
Hiljutised kaupluste külmutusseadmete häkkimise juhtumid toovad suuri muutusi
Nordeconi investor eelistab Merkot
Konverentsid
Hetkel kuum
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele