Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üürimajad liisinguturule
Riigi üürimajade programmist kujuneda noortele peredele soodne korteriliisimisvõimalus, kirjutas Grand Kinnisvara juhatuse liige Marek Kerna Äripäevas.
Uue valitsuse ametisse astumisega on tekkinud uued nägemused Eesti majandamisest ja on jälle aktuaalseks tõusnud üürimajade küsimus. Erainvestorid on taas tagajalgadel, kuna riik väidetavalt üritab sekkuda isereguleerivasse üüriturgu.
Kinnisvarainvestorid näevad lahendust üürituru isereguleerumiseks võlaõigusseaduse muutmises (muudatus annaks võimaluse üürnik kolme kuu möödudes välja tõsta); kuna elamufondi pealt käibemaksus tagasi ei saa, siis muuta ka käibemaksu regulatsiooni; ning kuna nõudlus on väiksemate kui 37 m² suuruste pindade järele, siis nende ehitamises.
Riigi mure omakorda on, et elamufond pidevalt amortiseerub (kuni 6000 maja aastas); riigil on liiga väike osalus elamufondis (kuskil 4%, kui Põhjamaades on ca 20%); ja ei toimu spetsialistide ning üldse tööjõu vaba liikumist, eriti väiksemates tõmbekeskustes.
Mõlemad pooled tõdevad, et üürimaju on vaja, kuna järjest rohkem noori ei soovi olla pikemas perspektiivis paiksed. Pealegi on välja toodud ohud ka nn KredExi käendusega. See käendus annab turvatunde pangale, kuid ei anna kindlust noorele perele. Näitena võib tuua kas või baasintressi kõikumised. Hetkel on see 0%, kuid on olnud aegu, kus see on olnud ka 5,7%. On välja toodud arvud, et poolte laenu võtnud perede sisstulekutest moodustab eluaseme laen 20% (üle 30% on juba ohu märk). Sinna ei ole sisse arvutatud igakuiseid kommunaalmakseid. Baasintressi tõusu puhul võivad eluaseme kulud kasvata kuni 50 protsendile pere sissetulekust. See situatsioon lõhnab aga juba uue sundmüügi laine järele.
Üür kui liisingumakse
Miks ei võiks kinnisvarafondid ja riik vaadata üürimajade projekte kui liisinguportfelli, kus üür on sisuliselt makse võimaliku korteri väljaostu tingimuseks. Oletame, et üürnikuga sõlmitakse viieaastane fikseeritud üürihinnaga üürileping. See tagab omanikule pideva kassavoo ja üürnikule kindlustunde. Kui soovi välja osta pole, siis viie aasta pärast vaadatakse üüri tingimused üle. Selline mudel vähendaks ka puuküürnike probleemi, sest üürivõlgade korral kaob võimalus korter välja osta.
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Üks kaasasutaja on nimeka kinnisvarafirma endine juht
4
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
5
Estonia teatrit ja linnahalli kasutatakse poliitmängudeks
Viimased uudised
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Konverentsid
Hetkel kuum
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit hõlmavad kommentaarid on paraku turuolukorda peegeldavad. Ent Lätifenomen on vaid rehkenduse üks pool
Saa teada 3 olulist nippi ning lisaks ports juhiseid ja nõuandeid
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele