Riigi üürimajade programmist kujuneda noortele peredele soodne korteriliisimisvõimalus, kirjutas Grand Kinnisvara juhatuse liige Marek Kerna Äripäevas.
Marek Kerna
  • Marek Kerna
  • Foto: Äripäev
Uue valitsuse ametisse astumisega on tekkinud uued nägemused Eesti majandamisest ja on jälle aktuaalseks tõusnud üürimajade küsimus. Erainvestorid on taas tagajalgadel, kuna riik väidetavalt üritab sekkuda isereguleerivasse üüriturgu.
Kinnisvarainvestorid näevad lahendust üürituru isereguleerumiseks võlaõigusseaduse muutmises (muudatus annaks võimaluse üürnik kolme kuu möödudes välja tõsta); kuna elamufondi pealt käibemaksus tagasi ei saa, siis muuta ka käibemaksu regulatsiooni; ning kuna nõudlus on väiksemate kui 37 m² suuruste pindade järele, siis nende ehitamises.
Riigi mure omakorda on, et elamufond pidevalt amortiseerub (kuni 6000 maja aastas); riigil on liiga väike osalus elamufondis (kuskil 4%, kui Põhjamaades on ca 20%); ja ei toimu spetsialistide ning üldse tööjõu vaba liikumist, eriti väiksemates tõmbekeskustes.
Mõlemad pooled tõdevad, et üürimaju on vaja, kuna järjest rohkem noori ei soovi olla pikemas perspektiivis paiksed. Pealegi on välja toodud ohud ka nn KredExi käendusega. See käendus annab turvatunde pangale, kuid ei anna kindlust noorele perele. Näitena võib tuua kas või baasintressi kõikumised. Hetkel on see 0%, kuid on olnud aegu, kus see on olnud ka 5,7%. On välja toodud arvud, et poolte laenu võtnud perede sisstulekutest moodustab eluaseme laen 20% (üle 30% on juba ohu märk). Sinna ei ole sisse arvutatud igakuiseid kommunaalmakseid. Baasintressi tõusu puhul võivad  eluaseme kulud kasvata kuni 50 protsendile pere sissetulekust. See situatsioon lõhnab aga juba uue sundmüügi laine järele.
Üür kui liisingumakse
Miks ei võiks kinnisvarafondid ja riik vaadata üürimajade projekte kui liisinguportfelli, kus üür on sisuliselt makse võimaliku korteri väljaostu tingimuseks. Oletame, et üürnikuga sõlmitakse viieaastane fikseeritud üürihinnaga üürileping. See tagab omanikule pideva kassavoo ja üürnikule kindlustunde. Kui soovi välja osta pole, siis viie aasta pärast vaadatakse üüri tingimused üle. Selline mudel vähendaks ka puuküürnike probleemi, sest üürivõlgade korral kaob võimalus korter välja osta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
  • ST
Sisuturundus
  • 31.07.26, 12:13
Liivalaia kohtumaja on jõudnud turule ja ootab uut omanikku
2
Saated
  • 10.08.26, 06:15
Kroonilises kahjumis Solarise värske juht: “Keskuse väärtus on tegelikult suurem, kui praegu paistab”
Kahjumis tammuval ettevõttel on kaelas kümnete miljonite eest laenukohustisi
3
Uudised
  • 11.08.26, 11:38
Jõudude liitmine: Liven ja Lumi Capital asuvad muutma eluasemeturgu. Realiseeruvad 7 tegurit
Uusarenduste turul koidab hinnalangus. Liven ja Lumi Capital panevad koostöös Tallinna bussijaama kõrvale püsti ühise üürimaja.
4
Uudised
  • 10.08.26, 11:13
Leedu investorid panid Endoveri võlakirjadele käpa peale
Vaata galeriist, kuidas arendus välja hakkab nägema
5
Uudised
  • 10.08.26, 10:44
Tallinna suurima linnaosa arendaja kaotas raskelt kasumit, ent ambitsioon kannustab
Möödunud aasta võrdlusbaasi mõjutas maadiil
6
Uudised
  • 11.08.26, 06:45
Muttik: Arendaja ei saa lähtuda ainult ehitusmaksumusest ja soovitud müügihinnast

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele