Veebruaris tehti eluruumidega 1 612 korteritehingut, mille juures oli korterituru tehinguaktiivsuse langust märgata ennekõike Tallinna linnas, kommenteeris Arco Vara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste.

- Eesti kaart, mis näitab kinnisvaraturu rahunemist maakonniti.
- Foto: Egon Enula, kutseline hindaja, Arco Vara Tall
Väljaspool Tallinna kasvas tehinguaktiivsus võrreldes 2016. aasta sama ajaga võrreldes lausa 15%. Sarnaselt viimastele kuudele on nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme kiirem kasv hakanud aina enam esile kerkima väiksemates Eesti piirkondades. Kui väljaspool Tallinna loodaks rohkem tasuvaid töökohti, vaba aja veetmise võimalusi ning hea infrastruktuur, võib tulevikus oodata maapiirkondades tehinguaktiivsuse kasvu ja hinnatõusu jätkumist.
Eliste tõi oma ülevaates välja, et Tallinnas jätkus aktiivne kinnisvarasse investeerimine. Alates augustist langeva korterikuulutuste pakkumiste arvu saatel on üüripakkumiste arv pidevalt kasvanud, seda igakuiselt keskmiselt 6%. Veebruari statistikale tuginevalt on kiirelt pidama jäänud nii üüripakkumiste lisandumine kui korterite müügikuulutuste vähenemine. Väheneva üüritootluse taustal on oodata senise kõrge investeerimisaktiivsuse mõningast taandumist.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.