Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ostuaktiivsus kandus tõmbekeskustest kaugemale
Veebruaris tehti eluruumidega 1 612 korteritehingut, mille juures oli korterituru tehinguaktiivsuse langust märgata ennekõike Tallinna linnas, kommenteeris Arco Vara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste.
Eesti kaart, mis näitab kinnisvaraturu rahunemist maakonniti.
Foto: Egon Enula, kutseline hindaja, Arco Vara Tall
Väljaspool Tallinna kasvas tehinguaktiivsus võrreldes 2016. aasta sama ajaga võrreldes lausa 15%. Sarnaselt viimastele kuudele on nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme kiirem kasv hakanud aina enam esile kerkima väiksemates Eesti piirkondades. Kui väljaspool Tallinna loodaks rohkem tasuvaid töökohti, vaba aja veetmise võimalusi ning hea infrastruktuur, võib tulevikus oodata maapiirkondades tehinguaktiivsuse kasvu ja hinnatõusu jätkumist.
Eliste tõi oma ülevaates välja, et Tallinnas jätkus aktiivne kinnisvarasse investeerimine. Alates augustist langeva korterikuulutuste pakkumiste arvu saatel on üüripakkumiste arv pidevalt kasvanud, seda igakuiselt keskmiselt 6%. Veebruari statistikale tuginevalt on kiirelt pidama jäänud nii üüripakkumiste lisandumine kui korterite müügikuulutuste vähenemine. Väheneva üüritootluse taustal on oodata senise kõrge investeerimisaktiivsuse mõningast taandumist.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.