Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koda: õppinud kinnisvara­maaklerite järele on nõudlust
Aastaid turgu seadusega korrastada soovinud Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja hinnangul on õppinud ning kohusetundlike maaklerite järele nõudlus olemas. Kutseõppe avamisest Tallinna majanduskoolis on loota kinnisvaramaaklerite teenuste kvaliteedi tõusu.
Kinnisvarauudised.ee küsimustele vastab Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse esimees, Kinnisvaraekspert OÜ maaklerteenuse juht, kutseline maakler Ardo Lepp.
Mida maaklerite kutseõppe kava väljatöötamine ja koolituse algus Eesti maaklerite koja ning Kinnisvaraeksperdi jaoks tähendab?
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja (EKMK) ja ka Kinnisvaraeksperdi jaoks tähendab see olukorda, kus turule on tulemas maaklerid, kes enne praktilisele tööle asumist on saanud põhjalikud teoreetilised teadmised. EKMK jaoks tähendab see eelkõige kinnisvaramaaklerite teenuste kvaliteedi tõusu. Kinnisvaraettevõtete, sh ka Kinnisvaraeksperdi jaoks avardab see aga oluliselt võimalusi saada endale tööle tööks vajalike teadmistega uusi kinnisvaramaaklereid.
Millised olid Teie hinnangul õppekava loomise juures olulisemad kogu kinnisvarasektorit puudutavad kokkulepped?
Õppekava loomisel tulid erinevad turuosalised kokku, et ühiselt panustada kinnisvaramaakleri elukutse arendamisele.
Milline on vajadus koolitatud maaklerite järele?
Vajadus koolitatud maaklerite järele on suur, EKMK on pidevalt panustanud maaklerte koolitamisele ja meil on väga hea meel, et ka teised sellega kaasa tulevad ning on valmis panustama kinnisvaramaaklerite koolitamisse. Kinnisvaraekspert on valmis aastas tööle võtma viis kuni kümme uut, koolis kinnisvaramaakleri ameti omandanud inimest. Häid kinnisvaramaaklereid otsivad pidevalt kõik kinnisvarafirmad.
Millega kinnisvaraettevõtted riigi poolset maaklerite koolitamist motiveerivad, kui nad ei maksa maakleritele reeglina palka ega nende töölt riigile tööjõumakse?
Kõik kinnisvaraettevõtted on motiveeritud pakkuma klientidele kvalteetsemat teenust. Kvalifitseeritud tööjõud on võimeline teenima suuremat tulu, mis omakorda suurendab kinnisvarafirmade võimalusi riigi majandust tõsta. Kinnisvaraettevõtetel on kasutusel erinevad tasustamise mudelid, sh nii palga kui ka ettevõtete vaheliste käsunduslepingutega. Riiklike maksude tasumine vastab kehtivatele seadustele lähtuvalt valitud mudelist. Kinnisvaramaakler on reeglina ettevõtja, kes kannab tööga seotud kulusid, sh tasub ka seadusega ette nähtud tööjõumaksud.
Kas õppekava väljatöötamisel oli arutusel ka see, kuidas suudavad kinnisvaraettevõtted uutele maakleritele elamiseks piisava sissetuleku tagada, kui sellega on vaba turu tingimustes praegugi juba probleeme?
Heal ja kohusetundlikul maaklerile, kellel on olemas tööks vajalikud eeldused ja teadmised, ei ole mingisuguseid probleeme endale elatise teenimisega. Tugevad baasteadmised ja head koolitused aitavad kiiremini saavutada stabiilsuse ja piisava sissetuleku. Pigem on probleeme nendel, kes ei tee maakleritööd täie pühendumisega, kes ei arneda ennast pidevalt ega panusta enda teadmistesse.
Hetkel kuum
Mille poolest erineb maakleri kutseõpe ja kutseliseks maakleriks saamiseks läbitav õpe sellest õppest, mida on vaja läbida saamaks oma nime juurde tähist MRICS?
MRICS on täna kinnisvaravahenduses vähelevinud, pigem on see kasutuses hindamise valdkonnas. RICSi (Royal Institution of Chartered Surveyors) näol on tegemist Suurbritannia poolt välja antava tunnustusega, mis on Eestis veel üsna vähe levinud. Tunnustuse saamine eeldab teatud haridustaset, töökogemust ja muud sõltuvalt kinnisvaraalasest erialast. Eksamil kontrollitakse teadmisi vastavalt RICSi standarditele. Kogu tegevus toimub inglise keeles ja ei kontrollita otseselt Eesti seaduste tundmist. Meie kutseõpe lähtub aga eelkõige Eesti seadustest ja kutseeksamil kontrollitakse nende tundmist.
Milline on Teie isiklik nägemus kinnisvaraturu korrastamisest?
Kinnisvaraturu korrastamiseks oleks vajalik vastu võtta kinnisvaramaakleri tööd reguleeriv seadus. Täna seda kahjuks ei ole ja seetõttu on Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda püüdnud seadustest tulenevat tühimikku täita. Koda on vastu võtnud Heade Tavade Koodeksi, tegeleme juba 15 aastat kutseandmisega, töötasime välja kinnisvaramaakleri kutsetunnistuse ning tõlkisime eesti keelde 2010. aastal Euroopa Liidus vastu võetud maakleriteenuse standardi. Kõikidest nendest dokumentidest peaks teenust osutavad maaklerid oma tegevuses kinni pidama. Praegu tegeleme aktiivselt tarbijate teadlikuse tõstmisega. Oleme loonud kinnisvaramaaklerite registri, kus kõigil teenust osutavatel maakleritel tuleks end registreerida. Ühtlasi kinnitavad maaklerid end registrisse kirja pannes, et nad järgivad maakleritöö norme ning ühtlasi alluvad koja järelevalvele.
Loe maaklerite kutseõppest lähemalt SIIT.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Enimloetud
2
4
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Viimased uudised
Büroo kaalub uute töötajate kaasamist
Konverentsid
Hetkel kuum
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele