Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Planeerimis­seadus muutmisel
Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul muudetakse planeerimisseadust nii, et arendusprojekte saaks ellu viia olenemata planeerimisalase tegevuse korraldaja rahalisest võimekusest.
Foto: Pixabay
23. märtsil algatas majanduskomisjon planeerimisseaduse muutmise ning sellega seonduvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE), teatas riigikogu.
Eelnõu võimaldab planeerimisalase tegevuse korraldajal ehk kohaliku omavalitsuse üksusel, rahandusministeeriumil või muul valitsusasutusel sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise tellimise ja mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude katmiseks.
Planeeringu koostamise korraldaja võib sõlmida planeeringu koostamise tellimiseks, samuti mõjude hindamise kulude katmiseks huvitatud isikuga lepingu ehitusprojekti koostamise aluseks olevate planeeringute, riigi eriplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu osas. Planeeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga leppida kokku, et korraldaja viib läbi kõik planeeringu koostamiseks vajalikud toimingud – hangete läbiviimine, planeerimismenetlus, avalikustamine ja kooskõlastamine –, kuid huvitatud isik tasub planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega seotud kulud.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.