Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul muudetakse planeerimisseadust nii, et arendusprojekte saaks ellu viia olenemata planeerimisalase tegevuse korraldaja rahalisest võimekusest.
23. märtsil algatas majanduskomisjon planeerimisseaduse muutmise ning sellega seonduvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (
411 SE), teatas riigikogu.
Eelnõu võimaldab planeerimisalase tegevuse korraldajal ehk kohaliku omavalitsuse üksusel, rahandusministeeriumil või muul valitsusasutusel sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise tellimise ja mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude katmiseks.
Planeeringu koostamise korraldaja võib sõlmida planeeringu koostamise tellimiseks, samuti mõjude hindamise kulude katmiseks huvitatud isikuga lepingu ehitusprojekti koostamise aluseks olevate planeeringute, riigi eriplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu osas. Planeeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga leppida kokku, et korraldaja viib läbi kõik planeeringu koostamiseks vajalikud toimingud – hangete läbiviimine, planeerimismenetlus, avalikustamine ja kooskõlastamine –, kuid huvitatud isik tasub planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega seotud kulud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.