12. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimustele vastab sisearhitekt Aet Piel.

Interjööri ja sisekujundusse suhtutakse sageli kui ajutisse nähtusse, mis igakordse omaniku või üürniku vahetusega välja lõhutakse. Kuidas luua keskkonda, mida tahetaks säilitada aastakümneid?

Sündinud 1966, lõpetas 1991 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri eriala. Alustas ettevõtluses 1997. aastal köögimööbli disaini ja müügiga, Aet Piel Disain OÜ omanik ja juht.

Kujundanud enam kui 20 aasta jooksul nii Eesti avalikkuse kui ka rahaka tellija arusaamist sellest, mis on sisekujunduses minimalistlikult ilus ja mis üleliigne. Pakub terviklikke sisekujundusprojekte kodudesse, kontoritesse, kohvikutesse ja salongidesse. Eritellimusmööbli laseb valmistada Eesti tootjatel.

Ei võta ette töid, kus näeb ületamatuid piiranguid, mis ei lase luua terviklikku ruumi. Teinud koostööd erinevate eksklusiivse kinnisvara arendajatega.

Selleks märksõnaks on läbimõeldud, loogiline, funktsionaalne planeering, mida väga tihti oluliseks ei peeta. Arhitekt markeerib köögi ja elutoa asukohad, määrab teatud ruutmeetritega toad, paraku ei tee see ruumist veel planeeringut. Sellest tulevad ka väga suured projekteerimisvead. Arhitekti, ventilatsiooni ja elektri projekteerijate töö ei ole kujundada ruumi. Paraku tulevad aga projektid nende markeeringute järgi ja kui sisearhitekt õigel ajal ei sekku, tekibki selline olukord, kus imeliste vaadetega korterites toimetab perenaine kööginurgas seljaga vaate poole. Või on esikutes, magamistubades ja mujal, kus võiks olla korralikud seinast seina kapid või walk-in-garderoobid, selle asemel hoopis kapi jupid. Korteri ja ka maja planeeringut tehes mõtleme funktsionaalsuse läbi viimse detailini, arvestades ka mööblipaigutuse atraktiivsust. Lahendus on valmis, kui see enam paremaks minna ei saa ja teist varianti ei ole. Ainult nii tulevad õiged ja head ruumilahendused. Sisustuses on minu jaoks lihtne reegel – korteris olgu suured mahud paigas. Sisseehitatav mööbel peab haakuma olemasolevate viimistlusmaterjalidega ja omavahel. Dekoreerimine ning kodu kaunistamine on teine asi, need on pildid, vaibad, lauakesed, vaasid, tapeedid, kardinad jm vastavalt kasutaja soovile. Kui suured mahud on paigas, ei juhtu midagi, kui nn pudi-padi suhteliselt juhuslikult ruumi satub. Ilusa läbimõeldud vormi ja lihtsa värvilahendusega mööbel ei aegu.

Intervjuu sisearhitekt Aet Pieliga ilmus 10. aprillil 2017 Äripäeva tellijatele saadetavas Kinnisvara kuukirjas. Loe teisi samas numbris ilmunud kinnisvarateemalisi lugusid SIIT.

Millised sisearhitektid ja interjöörid on teile eeskujuks olnud?

Minu suur-suur armastus ja imetlus kuulub Iisreali arhitektidele Pitsou Kedemile ning Raz Melamedile. Annan veebilehe www.pitsou.com klientidele kodutööks. Neil arhitektidel on kõik paigas, nii arhitektuur, siseruum kui ka välisruum. Kõik on tervik, omavahel põimunud.

Palun rääkige mõnest oma projektist, kus aitasite kinnisvaraarendajal luua täisväärtuslikku ning kauakestvat kodu- või bürookeskkonda. Kust leidsite inspiratsiooni, mida tahtsite ruumi kasutajatele edasi anda, milliseid asukoha eeliseid ning arhitekti loodud väärtusi süvendada?

Selliseid projekte on palju. Inspireerivad tulevase kodu omanikud, ruum, vaated, välisarhitektuur.

Mida soovitate tähele panna neil, kes on kas juba praegu kauni vaatega kinnisvara omanikud või kes kaaluvad kena vaatega kinnisvara soetamist?

LAEV on kindlasti üks praeguseid atraktiivsemaid kortermaju Eestis. Erilise elamuse saab loomulikult sellistest sisevaadetest, kus korraga on näha meri, mets ja vanalinn. Kui maja on ülimalt glamuurne, peab sama glamuurne olema ka sisustus. Mida LAEVa fassaad dikteerib – seal sees peab olema modernne minimalistlik käsitlus. Ma ei kujuta seal ette kristalllühtrit ega antiikmööblit. Maja ise mõjub nagu ilus skulptuur, mis õhtuti pakub etendust. Seetõttu on märksõnadeks valgus läbi maja, mööbli paigutus selliselt, et igast punktist, kuhu inimene kauemaks peatuma jääb, on näha vaadet. Ja kui muud lahendust ei ole, aitavad sellele kaasa klaasiga uksed, klaasist avad, klaasist vannituba, mida saab ”targa kilega” läbipaistmatuks teha. Kõrge lagi kuulub glamuurse korteri juurde. Glamuurse, minimalistliku kodu mööbli märksõnad on suur lett ja pikk kõrgete kappide rida köögis, atraktiivne peidetud valgustus, suured klaasvõi puitpinnad, minimalistlik vaoshoitud materjalide valik. Rõhk on seejuures materjalide kvaliteedil, mitte materjalide rohkusel. Värvid tulevad nendesse korteritesse läbi tohutute klaaspindade väljast ja seda ei tohi sisekujundusega rikkuda. Halle seinu koju üldjuhul ei tehta, seal on seinad enamasti valged. LAEVa valge, pruun ja hall näidiskorter on hästi monokroomsed. Värv ehk aktsent on aken.

Kuidas saada maalilisest vaatest maksimumi, sh seda oskuslikult välja mängida nii, et säiliks nii vaade kui kinnisvaraomaniku privaatsus?

Seda võimaldab tark kile akendel, mida saab läbipaistvaks või läbipaistmatuks muuta. Soovi korral võib siis aknast ka televiisori teha.

Mis on olnud viimastel aastatel skandinaavialiku heledates toonides sisekujunduse üleüldise populaarsuse kasvu põhjuseks?

Skandinaavi disain tähendab heledust, looduslähedust, funtsionaalsust, ajatut vormi, lihtsust. Mida meie pimedas kliimas ja praktilise eluviisiga inimesed ikka muud tahaksid? Rohkem valgust, praktilisust, lihtsust...

Millised on jõudu koguvad uued sisustustrendid?

Mina ei tea midagi trendidest ja see ei ole mingi üleolev fraas. Hea disain on hea ka kümnete aastate pärast. Trend on pigem müüginipp. Aga areng on toimud materjalides ning tehnilistes lahendustes. Need võimaldavad teha asju, mida ehk 10 aastat tagasi ei saanud. Suure muutuse on kaasa toonud LEDvalgustid. Köögimaailmas on murranguliseks ehk Bora pliidiplaadid, kus on õhupuhastaja sees. Suur lett ehk saar on minu jaoks ainus pä- riselt funktsioneeriv köö- gilahendus ning Bora pliidiplaat just seda võimaldab.

Kui suurt rolli mängivad interjööri- ning värvilahendused selles, et inimesed tunneks ennast kodus, büroos või mistahes teisel töökohal hästi?

Need mängivad väga suurt rolli. Heledus, valgus ja avarus käivad käsikäes. Tapeet ja soojad toonid teevad ruumi hubasemaks.

Mida teha, et interjöör aitaks siluda igapäevaseid häirivaid detaile nagu müra ja sagin, vähene valgus või vastupidi, liialt ere valgus, köögist tulevad lõhnad, või edasi-tagasi voorivad töökaaslased, kliendid, lapsed ning nende külalised?

Eks see on üks osa sisearhitekti tööst konkreetne ruum loogiliselt kulgema panna. Korterite ja majade planeerimise reegel on, et nn käiguteed oleksid vabad. Näiteks kööki sisenemine peaks olema otse esikust, mitte diivani eest või ümber laua. Akustikat aitab parandada tekstiil. Korterid ei ole üldjuhul nii suured, et seal tekiks akustilisi probleeme, aga näiteks vaipkate kortermajade koridorides vähendab oluliselt koridoridest kostuvat müra. Vaippõrandad magamis- ja lastetubades ei ole mitte ainult ilusad, vaid summutavad ka heli. Kaasaegne vaipkate on väga lihtsalt hooldatav. Üldvalgustus eluruumides olgu dimmerdatav, peidetud karniisidesse. Pinnapealsed LEDid on eredad ja silmipimestavad. Võiks olla erinevaid ruumi valgustamise võimalusi ja õdus valguskuma võiks olla nii eluruumides kui ka vannitubades.

Milline isiklik suhe on teil avatud planeeringute, läbikäidavate tubade ja elutoa seinas asuvate köökidega? Kas ja mis juhul neid soovitate, millal peaks aga välistama?

Kõik sõltub eluviisidest. Kolme magamistoaga korteris tahaks kööki mingil viisil elutoast eraldada. Köök ei tohi elutoa seinas paikneda selliselt, et diivanil istuja vaatab ühe silmaga telekat ja teise silmaga köögis askeldajat. Avatud elutoas on ülitähtis vaikne õhupuhastaja. Sellised on näiteks kappi integreeritav Falmec Incasso Silens, mis on tavapärasest 85% vaiksem. Tihti arvatakse, et klient otsustab, kuid korter on nii väike üksus, et seal ei ole valikuid. Vahel kulub vaid kümme minutit, et olematu planeeringuga korter heaks teha.

Kuidas suhtute üliodavatesse nn flippijate sisekujundustesse, mis suuremalt osalt Eesti üüri- ja kinnisvaramüügi kuulutustelt vastu vaatavad?

Mulle lähevad väga korda imeilusa arhitektuuri ja uhkete korteritega majad, kus on ülikehvad planeeringud. Ülikehvaks pean ma ka tavalist igavat korterit, mis ei erine vanadest Lasnamäe ja Mustamäe planeeringutest, mis iseenesest ei ole üldsegi halvad. Kui neid projekteeriti, ei olnud avatud kööke, walk-in- garderoobe ega majapidamisruume. Aga praegustele korteritele samamoodi läheneda on küll ajast ja arust.

Kui koduostja tahab otsuste langetamisel kasutada sisekujundaja abi, millise ajakuluga peab ta arvestama?

Korteri sisekujundus on väga mahukas töö. On vaja süveneda, materjalid valida, kontrollida ja lõpuks vastutada iga viimse detaili eest. See töö võab aega kuid.