Millised on kinnisvara kindlustamise trendid?

Tavapäraselt peaks vara kindlustama selle omanik. Samuti võiks ka vastutus olla omaniku huvi. Näiteks katuselt langenud lume tekitatud kahju puhul tehakse nõue ikka hoone omanikule, mitte üürnikule ega haldurile. Sinna jõuab üldjuhul nõue alles siis, kui omanik on pidanud ise kahju lahendama ja tekib võimalus algselt põhjustajalt kahju välja nõuda.

Ka üürnik võib oma vastutuse kindlustada, kuid hoonest lähtuvate ohtude puhul on esmase nõude saajaks alati omanik, kuna kannatanud isikud ei pruugi teada, kes on haldur. Teine võimalus on delegeerida kindlustamine halduritele või üürnikele, kuid siis peab ise olema ülimalt hoolas, et kindlustuskaitsetes ei tekiks "auke". Alati ei pruugi üürnikud ega haldurid lihtsalt sõlmida omaniku vaatenurgast täiuslikke lepinguid.

Korteriühistud kindlustavad üldiselt hoone neid osi, mis on ühisomandis ehk vundamenti, seinu ja katust. Teiseks oluliseks tähelepanu kohaks on ühisomandi haldamisel tekkiv vastutus. Kui haldamisel tekib kahju kas korteriühistu liikmele või kolmandale juhuslikule isikule, hüvitatakse vastutuskindlustuse puhul kas tekitatud kahju või nõude tõrjumiseks tehtavad õigusabi kulud.

Korteriomand on Eestis selles mõttes huvitav, et korteri omanik ei pea olema kahju tekkes süüdi. Piisab sellest, et korteri omaniku elutegevuse tagajärjel tekib alumisele naabrile kahju ja tal on õigus esitada ülemise korteri omaniku vastu nõue. Seega korteri omamisest või haldamisest tulenev vastutus peab olema kindlustatud omaniku enda poolt, kuna üürnik ei vastuta 100% samas ulatuses, kui omanik. Kui üürnik unustab vannivee jooksma ja see tekitab kahju alumisele naabrile, on võimalik, et vastutab peale omaniku ka üürnik. Kui aga puruneb korterit teenindav torustik põrandas, vastutab vaid omanik.

Ärikatkestuskindlustus tagab ellujäämise

Ehkki teadlikkus kindlustuse vajalikkusest on kasvanud, leidub endiselt veel palju riske, mille tagajärgedega tegelemise otsustavad ettevõtted teadlikult, aga tihti ka teadmatusest, enda kanda jätta. Näiteks vaid viis protsenti ettevõtetest, mis kindlustavad oma vara, sõlmivad ka ärikatkestuskindlustuse. Ennekõike tasuks sellele mõelda neil ettevõtetel, kellel on kindel tarneahel ja lepingud erinevate tarnijatega, samuti ekspordiga tegelevad ettevõtted.

Ilma põhjuseta ei võrrelda ärikatkestuse vastu kindlustamist ettevõtte elukindlustusega. Varakindlustuse alt kaetakse äripinnale endale ja seal olevale varale tekkiv kahju. Selle alla kuulub näiteks ka veeavarii korral kahjustada saanud siseviimistlus. Samas ei mõtle praegu veel suur osa ettevõtjaid sellele, kas pärast õnnetust on võimalik ka äritegevusega jätkata.

Kui varakindlustus hüvitab hoone ja seadmete taastamise, siis vahepealsel ajal, mil tootmine või teenuse osutamine on peatunud, ei teenita käivet. Samas tuleb ettevõttel ka sel ajal tasuda püsikulud, palgad ja laenud ning lisaks jääb saamata omaniku tulu. Isegi ettevõtte jaoks vajalike töötajate hoidmine võib rasketel hetketel muutuda väljakutseks. Kõik selle saab kindlustusega maandada.