24 aprill 2017

Millised on kinnisvara kindlustamise trendid?

Foto: Pixabay

Kõige enam näivad ettevõtjad kinnisvarale mõeldes pelgavat tule- ja tormikahjusid. Üldiseks selgelt kasvavaks trendiks viimase paari aasta jooksul on aga vastutuskindlustuslepingute sõlmimine, ERGO varakahjude grupi juht Erko Makienko.

Õnnetused juhtuvad ikka ootamatult. Kui kõige hullemaks aga valmis olla, ei pruugi kahju küll sündimata jääda, kuid sellest taastumine on kordades hõlpsam.

Kasvav trend on nii eraisikute kui ka ettevõtete vastutuskindlustuse sõlmimine. Kinnisvarafondide ja –firmade puhul ei ole vastutuskindlustuse sõlmimine veel massidesse jõudnud, kuid kindlustajaid siiski leidub.

Suurim vastutus kinnisvara omanikul

Tavapäraselt peaks vara kindlustama selle omanik. Samuti võiks ka vastutus olla omaniku huvi. Näiteks katuselt langenud lume tekitatud kahju puhul tehakse nõue ikka hoone omanikule, mitte üürnikule ega haldurile. Sinna jõuab üldjuhul nõue alles siis, kui omanik on pidanud ise kahju lahendama ja tekib võimalus algselt põhjustajalt kahju välja nõuda.

Ka üürnik võib oma vastutuse kindlustada, kuid hoonest lähtuvate ohtude puhul on esmase nõude saajaks alati omanik, kuna kannatanud isikud ei pruugi teada, kes on haldur. Teine võimalus on delegeerida kindlustamine halduritele või üürnikele, kuid siis peab ise olema ülimalt hoolas, et kindlustuskaitsetes ei tekiks "auke". Alati ei pruugi üürnikud ega haldurid lihtsalt sõlmida omaniku vaatenurgast täiuslikke lepinguid.

Korteriühistud kindlustavad üldiselt hoone neid osi, mis on ühisomandis ehk vundamenti, seinu ja katust. Teiseks oluliseks tähelepanu kohaks on ühisomandi haldamisel tekkiv vastutus. Kui haldamisel tekib kahju kas korteriühistu liikmele või kolmandale juhuslikule isikule, hüvitatakse vastutuskindlustuse puhul kas tekitatud kahju või nõude tõrjumiseks tehtavad õigusabi kulud.

Korteriomand on Eestis selles mõttes huvitav, et korteri omanik ei pea olema kahju tekkes süüdi. Piisab sellest, et korteri omaniku elutegevuse tagajärjel tekib alumisele naabrile kahju ja tal on õigus esitada ülemise korteri omaniku vastu nõue. Seega korteri omamisest või haldamisest tulenev vastutus peab olema kindlustatud omaniku enda poolt, kuna üürnik ei vastuta 100% samas ulatuses, kui omanik. Kui üürnik unustab vannivee jooksma ja see tekitab kahju alumisele naabrile, on võimalik, et vastutab peale omaniku ka üürnik. Kui aga puruneb korterit teenindav torustik põrandas, vastutab vaid omanik.

Ärikatkestuskindlustus tagab ellujäämise

Ehkki teadlikkus kindlustuse vajalikkusest on kasvanud, leidub endiselt veel palju riske, mille tagajärgedega tegelemise otsustavad ettevõtted teadlikult, aga tihti ka teadmatusest, enda kanda jätta. Näiteks vaid viis protsenti ettevõtetest, mis kindlustavad oma vara, sõlmivad ka ärikatkestuskindlustuse. Ennekõike tasuks sellele mõelda neil ettevõtetel, kellel on kindel tarneahel ja lepingud erinevate tarnijatega, samuti ekspordiga tegelevad ettevõtted.

Ilma põhjuseta ei võrrelda ärikatkestuse vastu kindlustamist ettevõtte elukindlustusega. Varakindlustuse alt kaetakse äripinnale endale ja seal olevale varale tekkiv kahju. Selle alla kuulub näiteks ka veeavarii korral kahjustada saanud siseviimistlus. Samas ei mõtle praegu veel suur osa ettevõtjaid sellele, kas pärast õnnetust on võimalik ka äritegevusega jätkata.

Kui varakindlustus hüvitab hoone ja seadmete taastamise, siis vahepealsel ajal, mil tootmine või teenuse osutamine on peatunud, ei teenita käivet. Samas tuleb ettevõttel ka sel ajal tasuda püsikulud, palgad ja laenud ning lisaks jääb saamata omaniku tulu. Isegi ettevõtte jaoks vajalike töötajate hoidmine võib rasketel hetketel muutuda väljakutseks. Kõik selle saab kindlustusega maandada.

Tark kindlustada kinnisvara taastamisväärtuses

Seega on kõige sagedasem viga kindlustuskaitse valimine ilma analüüsimata, mis kaitset ettevõte tegelikult vajab. Kontorite või suurte hoonete kindlustamise puhul on oluline mõelda näiteks sellele, kas need kaitsta turu- või taastamisväärtuses. Reeglina on kliendil mõistlikum kindlustada oma hooned taastamisväärtuses ehk summas, millega oleks reaalne ehitada üles samaväärne hoone. Hoonete taastamine turuväärtuses ei ole aga sageli kõige targem, sest Eestis on kinnisvara turuväärtus üldjuhul taastamisväärtusest oluliselt madalam.

Kõige enam näivad ettevõtjad varale mõeldes pelgavat tule- ja tormikahjusid, aga ka vandaalide pahatahtlikkust ning torulekkeid. Just nende riskide vastu otsitakse kõige sagedamini välist kaitset. Ja mis seal salata, Eesti kontekstis on need sageli ka kõige tõenäolisemad kahjud, mis ettevõtte ruumidele ning seal asuvale varale ohtlikuks võivad saada.

Kindlustuse kogemusest saab rääkida ka sektoritest, kus kõige enam õnnetusi juhtub. Õigemini ei pea vaatama isegi õnnetuste kurba statistikat, vaid seda, kes end kõige enam kindlustavad. Eks ohte tajutakse ikka seal, kus nad end ilmutada armastavad. Siin torkavad teistest enam silma hulgi- ja jaekaubanduse, ehituse, kinnisvara ning transpordi ja ladustamisega tegelevad ettevõtted.

Kokku avas ERGO kindlustus õnnetuste tagajärjel ettevõtetega seotud toimikuid mullu ligi 820. Seega koputas keskmiselt uksele vähemalt üks-kaks uut juhtumit päevas. Neljandik neist olid seotud vandalismikahjudega. Järgnesid toruleketest tekkinud kahjujuhtumid ning klaasikahjud. Rahaliselt kõige suuremat kurja teeb ettevõtete varale ja ruumidele konkurentsitult aga valla pääsenud tuli. Suurim summa, mis tulekahju tagajärgede korvamiseks kindlustusel mullu välja tuli maksta ulatus 284 000 euroni.

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806