Eksklusiivsus ei tööta äriliselt. Jaekaupmehed saavad kaubanduskeskuste üle järjest suurema võimu, kirjutab Advokaadibüroo Ellex Raidla partner ja kaubanduse töörühma juht Risto Vahimets.

- Risto Vahimets
- Foto: Äripäev
Kui keegi meelitab kohale mõne uue brändi, siis on klassikaline stsenaarium see, et bränd kas sureb või laieneb mõne aja pärast pea kõikidesse keskustesse.
Samadel põhjustel kuhjuvad nii ärikontseptsioonid kui ka brändid samade omanike kätte: näiteks Apranga moe, Euronics kodutehnika ja Sportland spordi alal jne. Või kaovad nad turult sootuks. See on omakorda viinud mitmete ühinemiste ja ülevõtmisteni Eesti ja Balti riikide kaubandusturul ning tootnud kaasa kontseptsioonide ja brändide liikumise samade omanike kätte. Seda näeme ka eelmise aasta Eesti tehinguturu statistikast. Näiteks otsis Fifaa eelmisel aastal River Islandi, Euronics võttis üle Stockmanni elektroonikaosakonna, Apranga lisab oma portfelli järjest uusi brände ja kontseptsioone. Sarnaseid tehinguid lisandub ilmselt ka tänavu, mis tähendab, et jaekaupmehed saavad järjest suurema võimu kaubanduskeskuste üle.
Ennustan, et kirjeldatud vananenud tootega turul olevad keskmise suurusega kaubanduskeskused võivad lähiaastatel jääda sedavõrd suure kaupmeeste surve alla, et tekib põnevaid ühinemisi ja ülevõtmisi: näiteks mõni suurem jaekaupmees ostab keskuse ja pakib selle enda ärikontseptsioone ja brände täis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe täispikka lugu
kaubandus.ee-st!
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?