Eesti projektid Balti kinnisvara&shyauhindade finaalis

Vilniuses ja Tallinnas oli büroohoonete segment mullu aktiivne. Leedu turgu vedas suurte rahvusvaheliste ettevõtete ja teeninduskeskuste arendustegevus, samal ajal kui Tallinnas kasvatasid nõudlust väiksemad kohalikud ettevõtted. See peegeldus ka valminud bürooprojektide mahus. Tallinnas valmis 10 projekti ning suuremate ärikeskuste ehituse alustamine oli arendajatele riskantne. Vilniuses, kus projektide arv ei olnud nii suur, ehitati samal ajal suuremaid uusi büroohooneid. Võttes arvesse nõudlust ja ettevalmistusel olevaid projekte, juhib Balti riikide büroopindade turul praegu Vilnius, kommenteeris Newseci Balti piirkonna uuringute ja analüüsiosakonna juht Mindaugas Kulbokas.

Riia bürookinnisvara turg on uinuvas olekus keerulise planeerimis- ja ehituslubade protsessi tõttu. Peale Zolitude tragöödiat karmistatud nõuete tõttu on kinnisvaraarendajail raske ehituslube saada.

Detailplaneerimise ja ehitusloa saamise protsess on Riias läbipaistmatu ja komplitseeritud. See hoiab linnasüdame laiendamist tagasi. Veelgi enam, erinevalt Eestist ja Leedust, ei ole kohalikud kinnisvaraarendajad ajaloolistel põhjustel organiseerinud. Välismaised kinnisvaraarendajad ei ole nii südid, kui kohalikud ettevõtted. See muudab Riia kinnisvaraarenduse samuti loiuks, rääkis Kulbokas.

Riias valmis samas mullu kõige rohkem hotelliprojekte, tervelt viis. BREA finaali pääses neist siiski vaid üks. Suurem osa Riia hotelliprojektidest ei paikne kuigi heas asukohas, aga just asukoht on praegu edukuse puhul üks otsustavaid kriteeriume. Olukord kujunes selliseks, kuna mullu lõppenud projektid said alguse juba enne eelmist kriisi, selgitas Kulbokas.

Balti riikide kaubanduskinnisvara oli kõige letargilisem. Vaid viis projekti sai täielikult valmis ja kõik need pääsesid ka finaali.

Elamukonnisvara sektoris tulid arendajad vaatamata mõningastele raskustele majanduses väga hästi toime ja seda eelkõige Vilniuses ning Tallinnas, kus ei ole 2012. aasta algusest saadik nii palju ehitatud. Riias läks elamukonnisvara arendus lahti alles 2015, rääkis Ober-Hausi elamispindade osakonna juht Audrius Šapoka finaali pääsenud projekte kommenteerides.

Ober-Haus valis kõigist 2016 elamuarendusprojektidest välja need viis, mis finaali said. Hinnati asukohta, tehnilisi lahendusi, avaliku ruumi ja infrastruktuuri arendamist, arhitektuuri, arendaja kogemust, usaldusväärsust jms kriteeriume.

Möödunud aastal valmis Vilniuses üle 3 700 uue korteri. Tallinnas ehitati 2000 ja Riias 1250 uut korterit. Kui arvutada välja uute korterite arv 1000 elaniku kohta, toimus kõige aktiivsem arendustegevus Vilniuses, kus vastav uute korterite arv ulatus 6,8-ni. Tallinnas ehitati iga 1000 elaniku kohta 4,5 uut korterit ja Riias 2 uut korterit.