3 mai 2017

Eesti projektid Balti kinnisvara&shyauhindade finaalis

Platinum sertifikaadiga ärihoone Explorer aadressil Kai 1.  Foto: Capital Mill

Leedu ärileht Verslo Žinios annab tänavu mais kolmandat korda eelneva aasta muljetavaldavatele kinnisvaraprojektidele välja auhindu, millele kandideerib ka seitse Eesti uusarendust.

Nendeks on Explorer (arendaja Capital Mill) ja Öpiku maja (arendaja Mainor Ülemiste AS), Hiltoni hotell Tallinnas (omanik East Capital), Lydia hotell Tartus (arendaja Lydia Hotell OÜ), Mustamäe keskus (omanik East Capital) ja Arsenal (arendaja Arsenal Center OÜ). Arvukatest Eesti kortemaja arendustest pääses ainsana finaali Metro Capitali Tivoli uusarendusprojekt Tallinnas Kadriorus.

Põnevate rahvusvaheliste esinejatega kinnisvarafoorum BREIF 2017 ehk Baltic REAL Estate Investment Forum 2017 toimub 25.-26. mail Vilniuses Radisson Blu Hotel Lietuva konverentsikeskuses.

Vaata kava ja registreeri end SIIT!

Kinnisvaraarendajaid hinnatakse parima ärikeskuse, kaubanduskeskuse, elamuarenduse ja hotelli kategoorias ja auhinnad antakse üle 25.-26. mail Vilniuses toimuval Baltic Real Estate Investment Forumil, kirjutas Inga Razmaitė ajalehes Verslo žinios.

Kui konkursikorraldajate esmasesse valikusse kuulus 72 elamuarenduse ja 29 ärikinnisvara arendusprojekti, siis aprillis valisid Verslo Žinios partnerid Newsec ja Ober-Haus välja 20 Baltic Real Estate Awards (BREA) finalisti, igas kategoorias on neid viis.

Vilniuses ja Tallinnas oli büroohoonete segment mullu aktiivne. Leedu turgu vedas suurte rahvusvaheliste ettevõtete ja teeninduskeskuste arendustegevus, samal ajal kui Tallinnas kasvatasid nõudlust väiksemad kohalikud ettevõtted. See peegeldus ka valminud bürooprojektide mahus. Tallinnas valmis 10 projekti ning suuremate ärikeskuste ehituse alustamine oli arendajatele riskantne. Vilniuses, kus projektide arv ei olnud nii suur, ehitati samal ajal suuremaid uusi büroohooneid. Võttes arvesse nõudlust ja ettevalmistusel olevaid projekte, juhib Balti riikide büroopindade turul praegu Vilnius, kommenteeris Newseci Balti piirkonna uuringute ja analüüsiosakonna juht Mindaugas Kulbokas.

Riia bürookinnisvara turg on uinuvas olekus keerulise planeerimis- ja ehituslubade protsessi tõttu. Peale Zolitude tragöödiat karmistatud nõuete tõttu on kinnisvaraarendajail raske ehituslube saada.

Detailplaneerimise ja ehitusloa saamise protsess on Riias läbipaistmatu ja komplitseeritud. See hoiab linnasüdame laiendamist tagasi. Veelgi enam, erinevalt Eestist ja Leedust, ei ole kohalikud kinnisvaraarendajad ajaloolistel põhjustel organiseerinud. Välismaised kinnisvaraarendajad ei ole nii südid, kui kohalikud ettevõtted. See muudab Riia kinnisvaraarenduse samuti loiuks, rääkis Kulbokas.

Riias valmis samas mullu kõige rohkem hotelliprojekte, tervelt viis. BREA finaali pääses neist siiski vaid üks. Suurem osa Riia hotelliprojektidest ei paikne kuigi heas asukohas, aga just asukoht on praegu edukuse puhul üks otsustavaid kriteeriume. Olukord kujunes selliseks, kuna mullu lõppenud projektid said alguse juba enne eelmist kriisi, selgitas Kulbokas.

Balti riikide kaubanduskinnisvara oli kõige letargilisem. Vaid viis projekti sai täielikult valmis ja kõik need pääsesid ka finaali.

Elamukonnisvara sektoris tulid arendajad vaatamata mõningastele raskustele majanduses väga hästi toime ja seda eelkõige Vilniuses ning Tallinnas, kus ei ole 2012. aasta algusest saadik nii palju ehitatud. Riias läks elamukonnisvara arendus lahti alles 2015, rääkis Ober-Hausi elamispindade osakonna juht Audrius Šapoka finaali pääsenud projekte kommenteerides.

Ober-Haus valis kõigist 2016 elamuarendusprojektidest välja need viis, mis finaali said. Hinnati asukohta, tehnilisi lahendusi, avaliku ruumi ja infrastruktuuri arendamist, arhitektuuri, arendaja kogemust, usaldusväärsust jms kriteeriume.

Möödunud aastal valmis Vilniuses üle 3 700 uue korteri. Tallinnas ehitati 2000 ja Riias 1250 uut korterit. Kui arvutada välja uute korterite arv 1000 elaniku kohta, toimus kõige aktiivsem arendustegevus Vilniuses, kus vastav uute korterite arv ulatus 6,8-ni. Tallinnas ehitati iga 1000 elaniku kohta 4,5 uut korterit ja Riias 2 uut korterit.

Kuigi Tallinnas ehitati vähem kortereid, hoiab eesti pealinn esikohta projektide arvus. Tallinn eristub sellega, et kinnisvaraarendajad keskenduvad vaid väiksematele projektidele, samal ajal, kui Vilniuses tehakse ka suuremaid projekte. Tallinnas oli 2016. aastal uusarendusprojekti keskmine korterite arv 30, kuid Vilniuses 80, rääkis Šapoka ja lisas, et oluline on tähele panna ka korterite üldpinna erinevust Balti riikide pealinnades. Vilniuses on uue korteri keskmiseks suuruseks 53 ruutmeetrit, Tallinnas ja Riias aga 66 ruutmeetrit.

Šapoka ütles, et kõigis Balti riikides oli kortermajade arendus kõige aktiivsem pealinnades. Uusi kortermaju arendati ka mõnes teises suuremas linnas, näiteks Kaunases ja Tartus, ning kuurortlinnades nagu Neringa, Palanga ja Druskininkai. Lätis ehitati vaid Riias ja selle lähedal asuvas Jūrmalas.

Täispika leedukeelse ülevaate Balti riikide kinnisvaraturust ja BREA finaali projektidest leiad SIIT.

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806