25. mai 2017

Ettevõtetel tekib tuleohutuse ülevaatuse tellimise kohustus

Marko Rüü
Autor: Raul Mee

Rohkete puuduste tõttu tuleohutusnõuete täitmisel on päästeametil juba pikka aega tööd rohkem, kui teha jõuab. Seetõttu tahetakse lähiaastatel muuta suuremate hoonete tuleohutuse ülevaatused kohustuslikuks ning kaasata järelevalvesse erasektor.

Ametil ei ole plaanis anda järelevalve funktsiooni täies mahus erasektorile üle, vaid pigem tahetakse erasektorit kaasata, vahendas ajakirjanik Merit Pärnpuu päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhi Marko Rüü sõnu eilselt tuleohutuskonverentsilt.

Viimase kümne aasta jooksul muutmatuna kasutuses olnud ehituslikud tuleohutusnõuded said üle vaadatud ja täpsustatud märtsi lõpupäevil allkirjastatud siseministeeriumi määrusega nr 17.

Tänavu muudetakse ka tuleohutuse standardeid, mis on vaja viia uue määrusega kooskõlla. Rüü sõnul on segadust tekitanud küsimus, et kui erinevalt seadustest ja määrustest ei ole standardid kohustuslikud, kuidas saavad need tuleohutust reguleerida.

Uude siseministri määrusse on lisatud standarditest palju detaile. Selgelt on välja toodud, et ehituslikku tuleohutust saab tõendada lähtudes kas määrusest või muust asjakohasest õigusaktist, normdokumendist ning tootjajuhisest. Standard on kõige tehnilisem, detaisem ja lihtsamini kättesaadav võimalus ohutuse tõendamiseks. Seetõttu on alati mõistlik lähtuda standarditest, ütles Rüü, kui on vaja midagi väga detailselt lahendada.

Valmis on saanud tuleohutuse seaduse väljatöötamiskavatsus, mis hakkab erinevate asutuste vahel ringi liikuma juunis. Rüü märkis, et peale seda saab laiem ring spetsialiste seaduse loomisel kaasa rääkida.

„Meie oleme oma ettepanekuid teinud, mida seal peaks muutma ja mis see peaks sisaldama,“ ütles Rüü, lisades, et seadus peaks valmis saama juba järgmisel aastal ning selle eeldatav jõustumisaeg on 2019. aastal.

Rüü kinnitusel ei vasta kuulujutud järelevalve funktsiooni üle andmisest erasektorile tõele. „No ei ole meil sellist plaani ja ma kardan, et see ei saakski olla Eestis võimalik, sest keegi võib küll tähelepanu juhtida, aga erasektor ei saa puudusi menetleda. Ta võib küll soovitada ja anda nõu, et tehke seda või teist, aga mingit sanktsiooni erasektor rakendada ei saa.“

Kui erasektor teeb tuleohutuse ülevaatusi ning lepib kinisvaraomanikuga kokku, mis tähtajaks peavad ettekirjutused olema täidetud, annab tuleohutusekspert edaspidi kontrollimas käimisest ning avastatud puudustest teada ka päästeametile. Ja kui tähtajaks ei ole probleem likvideeritud, sekkub päästeamet, selgitas Rüü asjade käiku. Kontrollikohustus ja asjade käik pannakse kirja neisse seadusemuudatustesse, mida praegu ette valmistatakse.

„Üks probleem, mida me tuleohutuse seaduse muudatustega soovime lahendada, on see, et meie hinnangul on ehitisi vaja kontrollida rohkem kui päästeamet riskipõhiselt suudab,“ märkis Rüü.

Päästeamet teeb aastas umbes 4000 tuleohutuse ülevaatust, samas kui ülevaatust vajavaid hooneid on Eestis 600 000 ringis. Samuti on päästeameti töötajad täheldanud, et igas hoones, kus ametnik käib, leitakse parandamist vajavaid puudusi.

Ei pea siiski kartma, et inimeste kodusid hakataks massiliselt kontrollimas käima. Päästeameti sihikul on pigem 70 000 kuni 100 000 suuremat, avaliku kasutusega või tööstusotstarbelist hoonet.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474