Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Päästeamet näitas võimsaid paakautosid
Päästeameti demonstreeritud uued veeveomasinad on vaid väike osa ligi 30 miljoni eurosest ja 86 päästesõidukit koondavast ajaloo suurimast investeeringust, mis aitab järgnevatel aastakümnetel keerulistele õnnetustele reageerida.
Paakautod valmisid sisuliselt käsitööna. Veokite pealmised osad toodeti Poolas, alumised pärinevad Scaniast.
Kokku jõuab Eestisse 27,8 miljoni euro eest uut päästetehnikat, avaldas Päästeamet. Praeguseks on juba kasutusse võetud 26 paakautot, 8 konteinerautot ja 14 paakkonteinerit, mis on jagatud komandodesse üle Eesti. Välja vahetatakse ligi 60% ulatuses vananenud paak- ja konteinerautosid. 46 uut põhiautot jõuab Eestisse selle aasta teises pooles.
Keeruliste keskkonnaõnnetuste, nagu näiteks suurte metsatulekahjude puhul, on oluline piisava veehulga olemasolu. Senini kasutuses olnud paakautode keskmine eluiga ulatub juba üle 30 aasta ning ei vasta enam kaasaegsetele nõuetele, sh jäävad vanad autod jänni kiiruse ja töökindlusega.
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles, et kõige vanem päästeameti kasutuses olev masin, mis uue tehnika vastu välja vahetati, oli paakautoks ümberehitatud 1966. aastakäigu piimatsistern.
„Uus tehnika suurendab meie keskkonnaõnnetuste likvideerimise võimekust, kuna uued paakautod ja paakkonteinerid on ehitatud nii, et neile on võimalik kiiresti vett peale ja maha laadida,“ lisas Tammearu.
Demonstratsioonil näitas kaks paakautot, kuidas vesi kahe minuti jooksul pooleteise minuti jooksul töökorda seatud kilebasseini lastakse. Kolmas paakauto näitas, kuidas paak nelja minutiga täis laaditakse.
Kiiret veest tühjaks laskmist võimaldavad kiirväljalaskeklapid, illega Eesti paistab uuenduslikkusega kogu Euroopa lõikes silma.
Projekti elluviimine võttis aega 4 aastat ja sellesse olid lisaks päästeametile kaasatud siseministeerium, Keskkonnainvesteeringute keskus ja rahandusministeerium. Projekti kogumaksumusest tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 23,6 miljonit eurot. 4,2 miljonit eurot panustas Eesti riigieelarvest.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele