Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Päästeamet näitas võimsaid paakautosid
Päästeameti demonstreeritud uued veeveomasinad on vaid väike osa ligi 30 miljoni eurosest ja 86 päästesõidukit koondavast ajaloo suurimast investeeringust, mis aitab järgnevatel aastakümnetel keerulistele õnnetustele reageerida.
Paakautod valmisid sisuliselt käsitööna. Veokite pealmised osad toodeti Poolas, alumised pärinevad Scaniast.
Kokku jõuab Eestisse 27,8 miljoni euro eest uut päästetehnikat, avaldas Päästeamet. Praeguseks on juba kasutusse võetud 26 paakautot, 8 konteinerautot ja 14 paakkonteinerit, mis on jagatud komandodesse üle Eesti. Välja vahetatakse ligi 60% ulatuses vananenud paak- ja konteinerautosid. 46 uut põhiautot jõuab Eestisse selle aasta teises pooles.
Keeruliste keskkonnaõnnetuste, nagu näiteks suurte metsatulekahjude puhul, on oluline piisava veehulga olemasolu. Senini kasutuses olnud paakautode keskmine eluiga ulatub juba üle 30 aasta ning ei vasta enam kaasaegsetele nõuetele, sh jäävad vanad autod jänni kiiruse ja töökindlusega.
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles, et kõige vanem päästeameti kasutuses olev masin, mis uue tehnika vastu välja vahetati, oli paakautoks ümberehitatud 1966. aastakäigu piimatsistern.
„Uus tehnika suurendab meie keskkonnaõnnetuste likvideerimise võimekust, kuna uued paakautod ja paakkonteinerid on ehitatud nii, et neile on võimalik kiiresti vett peale ja maha laadida,“ lisas Tammearu.
Demonstratsioonil näitas kaks paakautot, kuidas vesi kahe minuti jooksul pooleteise minuti jooksul töökorda seatud kilebasseini lastakse. Kolmas paakauto näitas, kuidas paak nelja minutiga täis laaditakse.
Kiiret veest tühjaks laskmist võimaldavad kiirväljalaskeklapid, illega Eesti paistab uuenduslikkusega kogu Euroopa lõikes silma.
Projekti elluviimine võttis aega 4 aastat ja sellesse olid lisaks päästeametile kaasatud siseministeerium, Keskkonnainvesteeringute keskus ja rahandusministeerium. Projekti kogumaksumusest tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 23,6 miljonit eurot. 4,2 miljonit eurot panustas Eesti riigieelarvest.
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
2
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
5
Ehitustöödega alustatakse aprilli algusest ning prognoositud kestvuseks on 17 kuud
6
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele