30. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Fondiosakute ostmine on väikeinvestoreile mugav alternatiiv otse kinnisvarasse investeerimisele või investeerimisele ühisrahastuse kaudu. Ühisrahastuses lubatakse küll kõrgemat tootlust, kuid riskid on oluliselt suuremad. Seni, kui väikeinvestoril ei ole kokku pandud tervet üürikorterite portfelli, on ka üüriäri riskid fondiosakute riskidest kõrgemad.

Kuigi eelmise Baltic Horizon Fundi osakute avaliku pakkumisega ei kogutud maksimaakset summat, kuulutas fond hiljuti välja 15 108 000 uue osaku avaliku pakkumise. Mai lõpus vaatab fondijuht Tarmo Karotam, mitmesse objekti saab selle toel lühiajaliselt investeerida. Praegune fondiosakute avalik pakkumine kestab 31. maini.

Karotam rääkis Äripäevale, et peab ärikinnisvara ülepakkumise tekkimisel suurimaks riskiks vakantsuse kasvu ja üüritulu vähenemist, mis vähendab ka investorite dividenditootlust. „Selleks, et dividenditootlus kukuks näiteks praeguselt 7-9 protsendilt 1 protsendini, oleme arvutanud, et portfell peaks olema 30 protsendi ulatuses vakantne, samuti peaks laenukulu osakaal langema 5 protsendini ning laenude osakaal portfellist 60 protsendini,“ selgitas Karotam. Samas ei kukutaks stsenaariumi rakendumine veel pikki positsioone võtnud fondi kokku.

Karotami sõnul ei ole praegu karta, et osakuomanike soov varasid müüa satub just krahhi ja madalate kinnisvarahindade aegadesse. Suurimal investoril on vaid 14 protsenti fondi osakutest. „Osa asju saab otsustada vaid kahe kolmandiku häälteenamusega ning kuna meil on üle 4000 investori, ei saa suured investorid hakata lihtsalt paugutama,“ ütles Karotam. „Neile on omad fondid, näiteks EfTEN.“

Baltic Horizoni Fund omab üheksat kinnisvaraobjekti, millel tegutseb kokku 180 üürnikku. Kõige suurem üürnik annab kümnendiku käibest. Fondi laenukoormus on 53%, ent uute objektide ostul kasutatakse laenuraha kuni 50% ulatuses vara väärtusest. Lisaks on fondil 8 miljonit eurot käibevahendeid, mida kasutatakse ühe kinnisvaraobjekti laiendamiseks.

Baltic Horizoni fondivalitseja Northern Horizon Capital oli aastate eest seotud praeguseks suletud BPT Optimaga. Selle fondi osak maksis üle 141 euro, kuid osaku hind kukkus eelmise majanduskriisi ajal poole võrra. Aruandlus muutus üha harvemaks, kuid raha kaasati fondi üha juurde. Lõpuks jäid väiksemad investorid neile lubatud rammusatest intressimaksetest ilma, kuna erinevalt Baltic Horizon Fundist dikteerisid BPT Optima otsuseid suurinvestorid.

Loe Äripäevast SIIT ja SIIT.