Paljassaare reoveepuhastusjaamas eemaldati tänavu esimeses kvartalis möödunud aastast pea 40% rohkem jäätmeid, sest prügi viskamine tualetipotti sagenes.

- Tallinna laht Paljassaarelt, reoveepuhastusjaama lähedalt, vaadates.
- Foto: kinnisvarauudised.ee
Selline jäätmetest vabanemise viis võib kaasa tuua tõsise kanalisatsiooniummistuse, mis võib halvemal juhul viia keskkonnareostuseni, hoiatas Paljassaare reoveepuhastusjaama majandav Tallinna Vesi.
Paljassaare reoveepuhastusjaama juhi Tiina Kärneri sõnul on tendents murettekitav. „Tualettpotti kasutatakse üha enam prügikastina. Peale selle, et see muudab kokkuvõttes reovee puhastamise keerukamaks, toob see kaasa majapidamises tõsiseid ummistusi, mille kõrvaldamiseks ei piisa enam ka valamupumbast. Me ei väsi kordamast, et toidujäätmete ja hügieenitarvete õige koht ei ole kanalisatsioonis,“ rõhutas Kärner. Ta lisas, et tualettpotti ei tohiks visata ka kätekuivatuspabereid, sest erinevalt tualettpaberist ei lagune need nii kergelt.
Jäätmete loetelu, mida kanalisatsiooni lasta ei tohi, on pikk. WC-potti ei tohiks visata vatitikke, hügieenisidemeid, meigieemalduspatju, mähkmeid, tampoone, kilekotte, kommipabereid, pakendeid, plastikesemeid, juuksekarvu, kondoome, ravimeid, luid, rasva, kohvipaksu, muid toidujäätmeid, majapidamispaberit, nätsu, klaasikilde, tuletikke, žiletiteri, mänguasju, vanu kemikaale, kassiliiva ega muud sellist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Toidujäätmed tuleks võimalusel visata biolagunevatele jäätmete prügikasti või kasutada kompostiks. Äärmisel juhul võib toidujäätmeid visata olmeprahi sekka, sest torustikus moodustub rasvast ajapikku paks kiht, millesse omakorda kõik muud kanalisatsiooni loobitud jäätmed kinni jäävad.
Tallinna Vesi ei soovita ummistuste kõrvaldamiseks kasutada Torusiili ega teisi keemilisi vahendeid, sest enamasti ei ole neist tõsiste ummistuste kõrvaldamisel kasu ning teiseks lõhuvad kontsentreeritud vahendid torude tihendeid.
Paljassaare reoveepuhastusjaam puhastab keskmiselt 120 000 m3 reovett ööpäevas. Igal aastal satub sellesse reoveepuhastusjaama orienteeruvalt 600 tonni jäätmeid, mis puhastusprotsessi käigus veest eemaldatakse. Ainuüksi tänavu esimeses kvartalis võeti veest välja 250 tonni prügi. Osa jäätmetest settib kanalisatsioonitorustiku põhja ega jõua isegi reoveepuhastusjaama.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.