Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinlased ummistavad torusid jäätmetega
Paljassaare reoveepuhastusjaamas eemaldati tänavu esimeses kvartalis möödunud aastast pea 40% rohkem jäätmeid, sest prügi viskamine tualetipotti sagenes.
Selline jäätmetest vabanemise viis võib kaasa tuua tõsise kanalisatsiooniummistuse, mis võib halvemal juhul viia keskkonnareostuseni, hoiatas Paljassaare reoveepuhastusjaama majandav Tallinna Vesi.
Paljassaare reoveepuhastusjaama juhi Tiina Kärneri sõnul on tendents murettekitav. „Tualettpotti kasutatakse üha enam prügikastina. Peale selle, et see muudab kokkuvõttes reovee puhastamise keerukamaks, toob see kaasa majapidamises tõsiseid ummistusi, mille kõrvaldamiseks ei piisa enam ka valamupumbast. Me ei väsi kordamast, et toidujäätmete ja hügieenitarvete õige koht ei ole kanalisatsioonis,“ rõhutas Kärner. Ta lisas, et tualettpotti ei tohiks visata ka kätekuivatuspabereid, sest erinevalt tualettpaberist ei lagune need nii kergelt.
Jäätmete loetelu, mida kanalisatsiooni lasta ei tohi, on pikk. WC-potti ei tohiks visata vatitikke, hügieenisidemeid, meigieemalduspatju, mähkmeid, tampoone, kilekotte, kommipabereid, pakendeid, plastikesemeid, juuksekarvu, kondoome, ravimeid, luid, rasva, kohvipaksu, muid toidujäätmeid, majapidamispaberit, nätsu, klaasikilde, tuletikke, žiletiteri, mänguasju, vanu kemikaale, kassiliiva ega muud sellist.
Toidujäätmed tuleks võimalusel visata biolagunevatele jäätmete prügikasti või kasutada kompostiks. Äärmisel juhul võib toidujäätmeid visata olmeprahi sekka, sest torustikus moodustub rasvast ajapikku paks kiht, millesse omakorda kõik muud kanalisatsiooni loobitud jäätmed kinni jäävad.
Tallinna Vesi ei soovita ummistuste kõrvaldamiseks kasutada Torusiili ega teisi keemilisi vahendeid, sest enamasti ei ole neist tõsiste ummistuste kõrvaldamisel kasu ning teiseks lõhuvad kontsentreeritud vahendid torude tihendeid.
Paljassaare reoveepuhastusjaam puhastab keskmiselt 120 000 m3 reovett ööpäevas. Igal aastal satub sellesse reoveepuhastusjaama orienteeruvalt 600 tonni jäätmeid, mis puhastusprotsessi käigus veest eemaldatakse. Ainuüksi tänavu esimeses kvartalis võeti veest välja 250 tonni prügi. Osa jäätmetest settib kanalisatsioonitorustiku põhja ega jõua isegi reoveepuhastusjaama.
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
Investor Toomase kommentaar
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele