Rannaäärse ala pilliroost puhtana hodmiseks plaanib Tallinna keskkonnaamet 2018. aastal Paljassaare märgala asustada veistega.

- Veised karjamaal.
- Foto: kinnisvarauudised.ee
Põhja-Tallinnas Paljassaare poolsaarel on praegu Pikakari supelrand, lindude hoiuala ning vaatetorn, samuti kodutute loomade varjupaik. Poolsaarel elavad seejuures varasemast ka metssead, rebased ning jänesed. Linnaliini bussiga nr 59 saab Balti jaamast umbes 15 minutiga otse supelranda sõita.
Tallinna keskonnaamet kirjeldab veiste ehk linnaloomade pidamise kava linna veebilehel järgmiselt.
Paljassaare hoiuala külastamine on viimaste aastatega oluliselt suurenenud. Hoiuala peamiseks väärtuseks olev märgala kasvab aga kinni ja on muutumas mitmetele hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ebasoodsaks. Seetõttu vajavad mitmed ala maismaaosa kaitseväärtuslikud elupaigad aktiivset sekkumist hoolduse näol (võsa eemaldamine, niitmine/karjatamine). Praegu kehtiv kaitsekord ei ole ekspertide sõnul piisav tagamaks kõigi alal eesmärgiks seatud liikide kaitset ja kaitsekord ei arvesta kõigi alal esinduslikke elupaiku omavate liikide kaitsevajadustega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Linnaloomade pidamisel on järgmised eesmärgid:
Paljassaare märgalakompleksi taastamine. Rannikujärvede puhastamine pilliroost.
Mosaiikse poolloodusliku elupaiga hooldamine lähtuvalt kaitseväärtustest. Ca 30 ha suuruse rannaniidukompleksi kujundamine kaitsealustele liikidele sobivaks.Kaitse režiimi ja korralduse uuendamine, kokkulepete sõlmimine ala kasutajatega, kaasav planeerimine ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine linnalooduse väärtusest.Kaitseväärtustest ja külastusintensiivsusest lähtuv kaasaegne külastuskorraldus. Tundlikest väärtustest eemalejuhtiv ja inimesesõbralik külastuskorraldus, mille tulemusena tekib kvaliteetne külastuselamus ja head võimalused loodushariduseks.
Tegevused aastate kaupa:
2017. aastal
- Karjatara rajamine (ca 3000 m)
- Pilliroo niitmine ja koristamine, võsaraie (ca 30 ha)
2018. aastal
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Artikkel jätkub pärast reklaami
- Pilliroo niitmine ja koristamine (ca 30 ha) - Veised karjamaale (ca 30 tk)
2019. aastal
- Pilliroo niitmine, koristamine (ca 30 ha) ja keskkonnahariduslikud tegevused - Veised karjamaale (ca 30 tk).
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?