Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinn hakkab Paljassaares veiseid pidama
Rannaäärse ala pilliroost puhtana hodmiseks plaanib Tallinna keskkonnaamet 2018. aastal Paljassaare märgala asustada veistega.
Põhja-Tallinnas Paljassaare poolsaarel on praegu Pikakari supelrand, lindude hoiuala ning vaatetorn, samuti kodutute loomade varjupaik. Poolsaarel elavad seejuures varasemast ka metssead, rebased ning jänesed. Linnaliini bussiga nr 59 saab Balti jaamast umbes 15 minutiga otse supelranda sõita.
Tallinna keskonnaamet kirjeldab veiste ehk linnaloomade pidamise kava linna veebilehel järgmiselt.
Paljassaare hoiuala külastamine on viimaste aastatega oluliselt suurenenud. Hoiuala peamiseks väärtuseks olev märgala kasvab aga kinni ja on muutumas mitmetele hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ebasoodsaks. Seetõttu vajavad mitmed ala maismaaosa kaitseväärtuslikud elupaigad aktiivset sekkumist hoolduse näol (võsa eemaldamine, niitmine/karjatamine). Praegu kehtiv kaitsekord ei ole ekspertide sõnul piisav tagamaks kõigi alal eesmärgiks seatud liikide kaitset ja kaitsekord ei arvesta kõigi alal esinduslikke elupaiku omavate liikide kaitsevajadustega.
Linnaloomade pidamisel on järgmised eesmärgid:
Paljassaare märgalakompleksi taastamine. Rannikujärvede puhastamine pilliroost.
Mosaiikse poolloodusliku elupaiga hooldamine lähtuvalt kaitseväärtustest. Ca 30 ha suuruse rannaniidukompleksi kujundamine kaitsealustele liikidele sobivaks.Kaitse režiimi ja korralduse uuendamine, kokkulepete sõlmimine ala kasutajatega, kaasav planeerimine ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine linnalooduse väärtusest.Kaitseväärtustest ja külastusintensiivsusest lähtuv kaasaegne külastuskorraldus. Tundlikest väärtustest eemalejuhtiv ja inimesesõbralik külastuskorraldus, mille tulemusena tekib kvaliteetne külastuselamus ja head võimalused loodushariduseks.
Tegevused aastate kaupa:
2017. aastal
- Karjatara rajamine (ca 3000 m)
- Pilliroo niitmine ja koristamine, võsaraie (ca 30 ha)
2018. aastal
Hetkel kuum
- Pilliroo niitmine ja koristamine (ca 30 ha) - Veised karjamaale (ca 30 tk)
2019. aastal
- Pilliroo niitmine, koristamine (ca 30 ha) ja keskkonnahariduslikud tegevused - Veised karjamaale (ca 30 tk).
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
4
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Viimased uudised
Henri Laks avaldab Hepsori edu võtme - uuri järele!
Vaata, kui mitme ruutmeetritne uusarenduse korter keskmiselt on kättesaadav Tallinna, Riia ja Vilniuse perekonnale! Lisaks veel eraldi kõnekad graafikud.
Hetkel kuum
Vaata, kes kellele järgneb ja millisele kohale keegi sellel korral maandus - pilt on reljeefne
Vaata, kes on sügisel võitjad, kes kaotajad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele