Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinn hakkab Paljassaares veiseid pidama
Rannaäärse ala pilliroost puhtana hodmiseks plaanib Tallinna keskkonnaamet 2018. aastal Paljassaare märgala asustada veistega.
Põhja-Tallinnas Paljassaare poolsaarel on praegu Pikakari supelrand, lindude hoiuala ning vaatetorn, samuti kodutute loomade varjupaik. Poolsaarel elavad seejuures varasemast ka metssead, rebased ning jänesed. Linnaliini bussiga nr 59 saab Balti jaamast umbes 15 minutiga otse supelranda sõita.
Tallinna keskonnaamet kirjeldab veiste ehk linnaloomade pidamise kava linna veebilehel järgmiselt.
Paljassaare hoiuala külastamine on viimaste aastatega oluliselt suurenenud. Hoiuala peamiseks väärtuseks olev märgala kasvab aga kinni ja on muutumas mitmetele hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ebasoodsaks. Seetõttu vajavad mitmed ala maismaaosa kaitseväärtuslikud elupaigad aktiivset sekkumist hoolduse näol (võsa eemaldamine, niitmine/karjatamine). Praegu kehtiv kaitsekord ei ole ekspertide sõnul piisav tagamaks kõigi alal eesmärgiks seatud liikide kaitset ja kaitsekord ei arvesta kõigi alal esinduslikke elupaiku omavate liikide kaitsevajadustega.
Linnaloomade pidamisel on järgmised eesmärgid:
Paljassaare märgalakompleksi taastamine. Rannikujärvede puhastamine pilliroost.
Mosaiikse poolloodusliku elupaiga hooldamine lähtuvalt kaitseväärtustest. Ca 30 ha suuruse rannaniidukompleksi kujundamine kaitsealustele liikidele sobivaks.Kaitse režiimi ja korralduse uuendamine, kokkulepete sõlmimine ala kasutajatega, kaasav planeerimine ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine linnalooduse väärtusest.Kaitseväärtustest ja külastusintensiivsusest lähtuv kaasaegne külastuskorraldus. Tundlikest väärtustest eemalejuhtiv ja inimesesõbralik külastuskorraldus, mille tulemusena tekib kvaliteetne külastuselamus ja head võimalused loodushariduseks.
Tegevused aastate kaupa:
2017. aastal
- Karjatara rajamine (ca 3000 m)
- Pilliroo niitmine ja koristamine, võsaraie (ca 30 ha)
2018. aastal
- Pilliroo niitmine ja koristamine (ca 30 ha) - Veised karjamaale (ca 30 tk)
2019. aastal
- Pilliroo niitmine, koristamine (ca 30 ha) ja keskkonnahariduslikud tegevused - Veised karjamaale (ca 30 tk).
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.
Enimloetud
1
Reaalsus ei kaunista, Ingvar Allekand: Konkurentsiamet peaks ikkagi piinlikkusest maa alla vajuma.
2
SUUR LUGU. Saad teada, kui palju keskmise uue korteri hind kallineb ja mis veel juhtub
4
2 eksperti kommenteerivad ja jagavad soovitusi
5
6
Et muutused on juba toimumas, viitab näiteks hoogustunud aktiivsus kinnisvaraturul
Viimased uudised
Golden Gate´i üüripindadest on vaba veel 10%
Büroosegmendi vakantsus käib teistest segmentidest kaarega üle
Maas vedelev võimalus: Varjendite arendus ja ehitus tooksid raha ning töökohti
Konverentsid
Hetkel kuum
SUUR LUGU. Saad teada, kui palju keskmise uue korteri hind kallineb ja mis veel juhtub
Reaalsus ei kaunista, Ingvar Allekand: Konkurentsiamet peaks ikkagi piinlikkusest maa alla vajuma.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele