Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majanduskasv lisab 1 ruutmeetri
Majanduse kasvades ostame keskmiselt 1 ruutmeetri võrra suuremaid kortereid, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi oma facebooki lehel.
Risto Vähi
Foto: Mарина Xодус лицензированный маклер Uus Maa Kinnisvarabüroo
Kui 2003. aastal oli kogu riigis müüdud korterite keskmine üldpind 52,1 ruutmeetrit, siis buumiaastatel 2006-2008 küündis keskmine näitaja pea 54,5 ruutmeetrini. Madalseis 2009.-2010. aastatel kukutas üldpinna 52,9 ja 53,7 ruutmeetri vahele, kusjuures number muutus väiksemaks alles 2010. aastal. Põhjuseks oli see, et ostujõu taastudes hakati taas soetama enam kortereid, kuid esialgu käis jõud üle pigem veel väiksematest elamispindadest.
Muide, huvitav on märkida, et vaadeldud 14-aastasel perioodil on vähenenud leibkondade suurus ning aina enam on üksi elavaid inimesi. Ning kuigi meie laiem suundumus on põhjamaadega sarnane elamispinna suurenemine inimese kohta, võib just vähenev rahvastik ja kasvav väikeste leibkondade hulk pidurdada järgnevatel aastakümnetel elamispindade keskmise üldpinna kiiremat kasvu. See tähendab, et elamispind inimese kohta küll kasvab, kuid teisalt ei vaja me enam väga palju suuri perekortereid. Pigem on suundumus sellel, et 1- ja 2-toaliste uute või järelturu korterite vajadus elanikkonna seas üha tõuseb.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.