Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Olmejäätmete veo hind kasvab
Uus jäätmeseadus muudab olmejäätmete veo teenuse kallimaks, et inimesed leiaksid endas piisavalt motivatsiooni prügi soreetida ja liigiti koguda.
„Üks olulisemaid ning kogu elanikkonda mõjutav sisuline muudatus puudutab olmejäätmete veo teenuse hinda,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler hiljuti valitstses heaks kiidetud jäätmeseaduse eelnõu.
Viimastel aastatel on olmejäätmete ringlussevõtu tase kõikunud Eestis 30% juures, kuid 2020. aastaks tuleks selles jõuda 50%-ni.
Suurim saastaja põlevkivitööstus
Jäätmehoolduses tuleb juhinduda jäätmehierarhiast, mis on Euroopa Liidu (EL) direktiivist tulenevalt viieastmeline: vältimine–korduskasutuseks ettevalmistamine–ringlusse võtmine–muu taaskasutamine–kõrvaldamine.
Jäätmete masspõletus ja jäätmekütuse tootmine on kujunemas kaheks peamiseks sega-olmejäätmeid taaskasutavaks toiminguks. Huvi jäätmete ringlussevõtu ning korduskasutuse vastu on vähenenud.
Sega-olmejäätmed moodustavad Eestis tekkivast jäätmekogusest vaid kuni 3%. Ligikaudu 70% jäätmeid tekib põlevkivitööstuses ning aheraine ja tuha taaskasutamise osakaal on jätkuvalt väga väike.
Riigi jäätmekava kehtib aastani 2020. Selles on Eesti andnud ELile mitmeid kulukaid lubadusi ja võtnud kohustusi. Jäätmekava ajakohastatakse iga viie aasta tagant.
Viimase aasta jooksul on Tallinna territooriumil olnud jäätmeveoga tõsiseid probleeme. Korraldatud jäätmevedu ei ole kõigis linnaosades toiminud ja veohinnad on olnud kõrgemad, kui mitmes teises Eesti kohalikus omavalitsuses. Praegu uuendatav Tallinna jäätmekava kehtib aastatel 2017-2021.
Sel aastal said kohalikud omavalitsused jäätmeveo paremaks korraldamiseks 2,2 miljonit eurot, kuid on vaja jõulisemat edasiliikumist. alates 1. juulist 2018 sunnitakse kohalikke omavalitsusi arvestama uutmoodi hinnakujundusega jäätmeveo riigihangetel.
Silmaga nähtavad muudatused
Lisaks peavad jäätmekäitluse osutajad arvel selgelt näitama, mille eest ja kui palju keskkonna reostaja maksab.
Uue seadusega seotakse avalike pakendikonteinerite välimus nendesse kogutava materjaliga. Nii peavad uued paberi- ja kartongpakendijäätmete mahutid olema edaspidi sinised, klaaspakendimahutid rohelised ning segapakendijäätmete mahutid kollased. Juba olemasolevaid mahuteid üle värvima ei pea.
Uut ka ettevõtetele
Kui seni oli probleemtoodete valmistajatel või maaletoojal tootjavastutusorganisatsiooniga liitumine või lepingu sõlmimine vabatahtlik, siis edaspidi on see kohustuslik. Samuti on täpsustatud tootjate ja tootjavastutusorganisatsiooni rahalise tagatise nõudeid. Nimelt peab tootja rahaline tagatis katma käibesse lastud probleemtoodetest tekkinud jäätmekäitluskulud.
Ohtlike jäätmete käitlemiseks vajalike lubade taotlemine lihtsustub ja jäätmeload muutuvad tähtajatuks.Seni kehtis jäätmeluba viis aastat. Ettevõtted saavad edaspidi jäätmelube taotleda üleriigiliselt. Seni tuli seda teha iga maakonna kohta eraldi, mis võis tähendada, et kui ettevõte tegutses igas maakonnas, tuli tal omada 15 jäätmeluba ning esitada ka sama palju jäätmearuandeid.
Ülevaade ilmus 2017 septembri eriväljaandes Kinnisvara.
Seotud lood
Pakkumisele on tulnud Harku vallas, Vääna külas paiknev ärimaa krunt, mis asub vahetult Vääna–Keila-Joa maantee ääres ning pakub head nähtavust ja ligipääsu. Tegemist on asukohaga, kus Tallinna lähiümbruse laienemine ja ettevõtete kasvav ruumivajadus on juba käivitanud selge kasvutrendi – piirkonda on lisandunud mitmeid uusi äri- ja tootmishooneid.
Enimloetud
1
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
2
3
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
4
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
5
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
6
Kes küll istusid žüriis?
Viimased uudised
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Arco Vara juht Rait Riim: Täna näeme selgelt, kuidas siia Stroomi ranna äärde on kujunenud omaette minilinnaosa
Kes küll istusid žüriis?
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Arhitektid, parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldab arendaja arhitektuurikonkursi!
See on praegu Tallinna suurim ehitusplats
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele