Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rekonstrueeritud majade kulud püsivad samal tasemel
Rekonstrueeritud kortermajades püsisid kulud 40% vastanute hinnangul maja renoveerimise eelsel tasemel, näitas Tallinna tehnikaülikooli korraldatud uuring.
Eesti korteriühistute XX foorumil tutvustatakse rekonstrueeritud kortermajade sisekliima ja energiakasutuse uuringut, mille käigus tehti kolme talvekuu vältel soojus- ja elektrienergia monitooring, mõõdeti ventilatsiooni toimivust ja siseõhu temperatuuri ning korraldati elanikele küsitlus rekonstrueerimistööde kohta, avaldas suurfoorumi peakorraldaja, Eesti korteriühistute liit (EKÜL).
"Vaadates uuringu käigus läbi viidud elanike küsitlust, saab öelda, et renoveeritud majade elanikud on tulemusega rahul,” kommenteeris korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
“Kulutõusu, mida suurem osa korteriomanikest kõige enam pelgab, renoveeritud majades pole - küsitluste tulemuste alusel hindas 38% vastanutest, et renoveerimise järgselt on nende kulud jäänud renoveerimiseelsele tasemele. Kulude mõningast tõusu tõi välja 27,5% vastanutest, kuid samas kõik nendest lisasid, et kulude tõus ei ole tuntav ning ei kaalu üles renoveerimise tulemusest saadud positiivsust," lisas Mardi.
Rekonstrueeritud kortermajade elanikud rääkisid uurijaile, et nende elukeskkond on paranenud. Peamise näitajana toodi välja hoone välimuse paranemist, värskemat siseõhku ning temperatuuri reguleerimise võimalust enda mugavuse järgi.
"Üle tuhande maja Eestis on tänu riiklikele toetusrahadele kas juba korda saanud või saab korda lähitulevikus. Olulisim küsimus on toetusrahade jätkumine, kuna riiklikul toetusel on majade renoveerimisel oluline roll," märkis korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.
Foorumil käsitletakse rekonstrueerimise teema kõrval ka eelolevaid seadusemuudatusi ning riigi ja kohalike omavalitsuste ning korteriühistute koostööd.
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
1
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Viimased uudised
Müüki lähevad Saarema Auriga ja Riia Damme. Ettevõtte jätkab Poola hõlvamist.
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele