Õige aeg kontrollida gaasiseadmete korrasolekut

Alates 2018. aastast muutub kohustuslikuks ka vingugaasianduri kasutus eluruumis, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade. Seadmete kontroll on vaja seejuures tellida vastava ala spetsialistilt, kes väljastab koduomanikule ka kontrollimist tõendava dokumendi.

Kõige tüüpilisemad kodutarbija gaasiseadmed on gaasiveesoojendi, gaasipliit ja gaasikatel. Gaasiseadmega varustatud majapidamisi on Eestis mitukümmend tuhat. “Gaasi lekkest tekkinud plahvatused on ohtlikud ning nende mõju ei piirdu kunagi konkreetse korteriga. Vingugaasi ei ole võimalik näha ega tunda, see on värvitu ja lõhnatu,” selgitas ERGO varakahjude grupi juht Erko Makienko.

Vingugaasiandur ei ole kohustuslik, kui tehniliste ja ehituslike abinõudega on välistatud vingugaasi teke ja ruumi sattumine. Kindlustunde saavutamiseks soovitas Makienko siiski ka sellisel juhul andur endale koju paigaldada. “Andur tuvastab gaasi olemasolu õhus ja edastab häiresignaali. See on vähim, mida oma elu ja tervise nimel teha saame. Sarnaselt suitsuandurile tuleb ka vingugaasianduri toimimist regulaarselt kontrollida,” lisas Makienko.

Gaasiõnnetused saavad reeglina alguse spetsialiste kaasamata tehtud omavolilistest ehitus- ja seadmete ümberpaigaldustöödest. “Kõige probleemsemad on gaasiveesoojenditega ruumid, sest seal on kriitilise tähtsusega õhu juurdepääsu tagamine, vajalik toimiv suitsukanal ning ventilatsioon,” tuletas kindlustusekspert meelde.

Tehnilise Järelvalve Amet soovitab gaasiseadmeid ja –paigaldisi lasta spetsialistil kontrollida ja hooldada kord aastas. Gaasiseadmetele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest vastutab alati kinnisvaraomanik. Korterisiseste seadmete puhul on selleks korteriomanik, ühiskasutuses olevate seadmete puhul vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt.

Selleks, et külmade ilmade saabudes ei juhtuks traagiliste tagajärgedega õnnetusi, on vaja just sügisel gaasiseadmete ja –paigaldiste ohutus üle vaadata.