Tavatu säästumaja muutus rahva lemmikuks

Tulemuseks on Hiiumaal rahva lemmikuks kujunenud Keramaja, mille konstruktsioonielemendid ja tehnika on rakendatud tööle mitmesse funktsiooni.

“Iga asi teeb mitut tööd. Päikesepaneel on nii avatäide, tuuletõkkeplaat, fassaadielement kui ka elektri andja,” rääkis Kasemägi Kinnisvarauudised.ee-le. Ka kogu maja sisekujundus on rakendatud tal mitmesse funktsiooni. Näiteks kõiki kommunikatsioone sisaldav merekonteineri mõõtu kandiline osa, vineerist sisekujunduselemendid ning isegi köögimööbli tammest töötasapind, mis stabiliseerivad ülejäänus kuplikujulist kergkonstruktsiooniga hoonet.

Tarviliku tehnikaga varustatud interjöör, mis tagab tänapäevastele nõuetele vastava elukeskkonna, areneb seest väljapoole. Just seest väljapoole loodud maja tekitab hoonele poolkera kuju. On ju keral vähima pindala juures suurim ruumala, materjali kulub ehitamiseks vähem ja hoone kubatuur saab viia miinimumini. See omakorda annab kokkuhoidu kütte- ja jahutusenergialt, puuduvad üldpinda raiskavad koridorid, kuid samas annab teise korruse ruume vajadusel siiski eraldada.

Otsimist ja sobitamist palju

Kasemägi rääkis, et väljakujunenud standardite murdmise, erinevate lahenduste kohandamise ja hinnalt jõukohaste pakkumiste otsimisega tuleb targa hoone ehitamisel pidevalt kokku puutuda.

“Käisin kogu maailma läbi ja jõudsin lõpuks Lõuna-Koreasse,” kirjeldas Kasemägi näiteks päikesepaneelide otsingut. Kus öeldi kohe, et erikujulisi päikesepaneele ei tehta, Saksamaal küll lubati, kuid küsiti selle eest hingehinda. “Lõpuks leidsin, et erikujuliste päikesepaneelide valmistaja tehas oli minu Tallinna kodumajast läbi metsatuka kolme kilomeetri kaugusel. Ka olid kohalikud paneelid mujalt leitutega kordades odavamad. Olen väga tänulik koostöö eest selle firmaga.”

Keramaja oli algselt mõeldud uut tüüpi maamajaks, kus on nii vähe asju, kui võimalik, kuid olemas kõik hädavajalik. Päikesepaneelid jaksavad võimsusena välja anda kolm faasi ja 5,5 kilovatti, mis on miinimumini viidud kubatuuri juures piisav, et hoonet ära majandada.

“Küsimus ei ole mitte kütmises, vaid hoopis maja jahutamises,” märkis Kasemägi. Ka tuleb kõik targad süsteemid omavahel niimoodi integreerida, et need looduselt saadavat õigel ajahetkel koguksid ja säilitaksid ning kui vaja, elukeskkonna tasakaalus hoidmiseks kiirelt ära annaksid.

Keramajade rajamise vastu on huvi tundnud ka üksjagu ehitusfirmasid. “Ehitusfirmal on lihtsam ehitada 150 korteriga elamut, kui Keramaja, sest normid on kehtestatud traditsioonilisest ehitusest lähtuvalt. Selliste majade ehitamine vajab mõtteviisi muutust,” leiab Kasemägi. Ta lisas selgituseks, et firmadel on raske leida kõrgtehnoloogiast aru saavaid töömehi.

Mis Keramaja sees on?

Keramaja koosneb kahest üksteise otsa ladustatud merekonteineri moodi kuubikust ning kuplist selle ümber. Konteinerites on kõik kommunikatsioonid. Seal on isegi kamin ja kuubikutest tulevad välja elektri-, vee- ja kanalisatsiooni otsad. Tänu hoone kujule on tarvilike võrkude kogupikkus väike. Näiteks kanalisatsiooni peatrass on vaid 2,5 m pikkune. Toru otsa on ühendatud kaks WCd, dušš ja kööginurk. Kupliosa on valmistatud tehases ning kohapeal kokku pandud. Kui maja ära viia, jääb maha sile maa, sest hoone on püstitatud 26 kruvivaiale ning maasse rajatud vundamenti ei ole.

Tegemist on aktiivmajaga, mis suudab juhul, kui hoone on elektrivõrguga ühendatud ja omab tagasimüügi lepingut, ennast 100% ära majandada. Praegu kasutatakse Keramaja offgrid-lahendusena ehk võrguühenduseta, kus toodetud energia salvestatakse akudesse. Nii suudab Keramaja oma praeguses asukohas, kus puud varje tekitavad, toota umbes 80% tarvilikust energiast.