Poliitikud jagasid maid viimase miili toetuse teemal

„Kevadel, kui kiire internetiühenduse projekti arendama hakkasime, erasektor huvi üles ei näidanud. Pöördusime omavalitsuste poole,” selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo varasemat toetuste maksmise plaani muuta. “Sel sügisel andsid ettevõtjad meile teada, et nad plaanivad siiski internetivõrgu arendamisse suures mahus investeerida ning teevad seda igal juhul, kas koostöös riigiga või ilma meieta.“

Palo teatas pärast esmaspäeval toimunud Riigikogu lairibavõrgu toetusrühma, e-Eesti toetusrühma, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate ühisistungit, et koostöös erasektoriga saab Eesti maapiirkonnad katta kvaliteetse internetiga juba järgmise viie aasta jooksul. Lisaks hoiab see ministeeriumi hinnangul hinnad kontrolli all ning omavalitsusi internetiühenduste tarbeks laenu võtmast.

Palo märkis ühtlasi, et üleriigiline hange valguskaabli arendamiseks plaanitakse avada kõigile pakkujatele ja selle võitja peab lubama kaablit kasutada ka teistel operaatoritel. Palo märkis, et 20 mln eurose toetusega ei oleks saanud kiire internetiga katta tervet Eestit, vaid ainult kolm-neli maakonda. Kui aga lisada erasektori enda investeeringud, on see Palo hinnangul võimalik.

Riigikogu e-Eesti toetusrühma esimees Tanel Talve märkis, et viimase miili väljaarendamise käigus tuleb arvestada omavalitsuste seniste pingutuste ja erinevate digiprojektide raames kogutud infoga, kuid kiire interneti maale viimist ei saa lükata aastate taha. “Võtmeküsimuseks on siin tempo tõstmine. Inimeste ootusi ei tohi petta,” lisas ta maapiirkondadest ära kolimist tingiva digilõhe kaotamise vajaduse kohta.

Riigikogu liikme Erki Savisaare sõnul on terve Eesti tegelikult valge ala ja kiire internetiühendus on tagatud vaid korrusmajades. Tema ettepanekul võiks elektrivõrgu eeskujul eristada taristu ja teenus ning avada inetrenetiühendus kõigile teenusepakkujatele.

E-Eesti toetusrühma ja lairibavõrgu toetusrühma eestvedamisel muutis riigikogu seadusandlust nii, et internetikaabli vedamiseks saaks kasutada juba olemasolevat taristut, nt elektriposte. Kiire internetiühenduse vallas plaanivad praeguse seisuga investeeringuid teha kaks suurettetvõtet, milleks on Elektrilevi ja Telia.

Ülevaate saamiseks kiire interneti levikust töötas Tehnilise järelevalve amet välja kaardirakenduse Netikaart.ee, kust saab aadressi- ja piirkonnapõhiselt vaadata, milliseid internetiühenduse võimalused konkreetses kohas on. Praegu vaid suurettevõtete andmeid sisaldavat kaarti täiendatakse lähiajal. Loe lähemalt SIIT.

Euroopa Liidu seadused näevad ette, et riigi raha võib kasutada toetuseks ainult siis, kui see ei muuda konkurentsiolukorda. Kui ettevõtjad teevad valdkonda investeeringuid, ei tohi liikmesriigid samasse valdkonda kohalikele omavalitsustele ega riigifirmadele toetust anda.

Riik kaardistab seetõttu esmajärjekorras alad, kuhu erasektor ise lähiajal ei investeeri. Alles seejärel saab neid piirkondi toetusega n-ö järele aidata.