Riigikogus läbis esimese lugemise jäätmeseaduse eelnõu, mis tõstab sortimata olmejäätmete veo hinda.
Muudatus peab motiveerima inimesi jäätmeid rohkem sortima ja liigiti koguma, teatas keskkonnaministeerium. „Olmejäätmete veo teenuse hind peab kujunema selliselt, et inimestel tekiks motivatsioon jäätmete liigiti kogumiseks. Kuniks ühte konteinerisse kuhjatud jäätmete vedu on odavam kui liigiti kogutud jäätmete vedu, ei saagi suuri muudatusi inimeste igapäevaharjumustes loota,“ kommenteeris keskkonnaminister Siim Kiisler.
Eelmisel aastal otsustas riik toetada kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse arendamist aastas 2,2 miljoni euroga. Viimastel aastatel on olmejäätmete ringlusse võtu tase kõikunud 30% juures, kuid eesmärk on 2020. aastaks jõuda 50%-ni.
Uutmoodi hinnakujundusega tuleb jäätmeveo riigihangete koostamisel arvestada alates 1. juulist 2018. Lisaks peavad jäätmekäitluse teenust pakkuvad ettevõtted edaspidi jäätmeveo arvel segaolmejäätmete ja liigiti kogutud jäätmete teenustasud eraldi kirjutama, et klientidele oleks üheselt selge, mille eest ja kui palju ta maksab.
Jäätmeseaduse eelnõu on ette valmistatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning asendab seni kehtinud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse. Kodifitseerimise peamine eesmärk on kehtivat õigust korrastada.
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.