Riigikogus läbis esimese lugemise jäätmeseaduse eelnõu, mis tõstab sortimata olmejäätmete veo hinda.
Muudatus peab motiveerima inimesi jäätmeid rohkem sortima ja liigiti koguma, teatas keskkonnaministeerium. „Olmejäätmete veo teenuse hind peab kujunema selliselt, et inimestel tekiks motivatsioon jäätmete liigiti kogumiseks. Kuniks ühte konteinerisse kuhjatud jäätmete vedu on odavam kui liigiti kogutud jäätmete vedu, ei saagi suuri muudatusi inimeste igapäevaharjumustes loota,“ kommenteeris keskkonnaminister Siim Kiisler.
Eelmisel aastal otsustas riik toetada kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse arendamist aastas 2,2 miljoni euroga. Viimastel aastatel on olmejäätmete ringlusse võtu tase kõikunud 30% juures, kuid eesmärk on 2020. aastaks jõuda 50%-ni.
Uutmoodi hinnakujundusega tuleb jäätmeveo riigihangete koostamisel arvestada alates 1. juulist 2018. Lisaks peavad jäätmekäitluse teenust pakkuvad ettevõtted edaspidi jäätmeveo arvel segaolmejäätmete ja liigiti kogutud jäätmete teenustasud eraldi kirjutama, et klientidele oleks üheselt selge, mille eest ja kui palju ta maksab.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Jäätmeseaduse eelnõu on ette valmistatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning asendab seni kehtinud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse. Kodifitseerimise peamine eesmärk on kehtivat õigust korrastada.
Seotud lood
2026. aasta maist enam kui tuhandele objektile päästeauto enam automaatselt kohale ei sõida. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamise teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.