Ülemiste Citysse lisandub ligi 6500 töökohta

Passiivsed büroomajad on surnud, nende aeg on läbi, rääkis Technopolis Ülemiste juht Gert Jostov värske detailplaneeringu tutvustusel lisades, et üürilepingud muutuvad ruutmeetripõhistest vajaduspõhisteks.

Detailplaneeringu kohaselt plaanib ettevõte rajada Suur-Sõjamäe, Lõõtsa, Ääsi ja Valukoja tänava vahelisele 4,41 ha alale seitse büroohoonet ja kaks parkimismaja. Lisaks on kavas piirkonda ehitada linnaväljak ning park ja muuta Ülemiste City juba lähitulevikus autovabaks. Kumbagi uude parkimismajja tulevad kohad 500 autole. Edaspidi pääseb linnakusse vaid ühistransport ning ala teenindavad sõidukid.

„Mahulises mõttes on see peaaegu sama suur lisa, kui Technopolise praegune arendusala kokku,“ märkis Jostov. Uue ala väljaehitamiseks kulub hinnanguliselt 10 aastat. Esimeses etapis valmi buus büroohoone aadressile Sepapaja tn 1, millele taotletakse juba ehitusluba. Hoonele on ideekavandi loonud KOKO arhitektid.

„Ideekavandi kohaselt hakkavad kõik seitse uut büroohoonet olema omavahel ühendatud sisetänavaga, mille äärde tulevad kohvikud, kauplused ja ühistöötamise alad,“ kirjeldas detailplaneeringu üks autoritest L Architects ltd partner Jari Lonka. „Hooned on omakorda ühendatud parkimismajadega.”

Colliersi juht Avo Rõõmussaar avaldas arvamust, et Ülemiste City planeeritud büroopind mahub 10 aasta jooksul Tallinna üüriturule ära ega põhjusta hinnalangust. Eesti bürooturu algusaastaks loeb Colliers aastat 2000, ettevõtte praegused prognoosid on tehtud aastani 2020. Küll aga näitab varasem statistika, et Eesti büroopindade turg areneb nelja-aastaste tsüklite kaupa ja tavaliselt kasvab turg ühe tsükli jooksul 20-25%.

Tasub teada, et Colliersi turuülevaadetes ja analüüsides loetakse Ülemiste City büroopindu nende asukoha tõttu B-klassi pindadeks. 80% Tallinna büroopindadest on koondunud kesklinna umbes 3 kilomeetri raadiusse. Ehkki sama hästi, kui kesklinnas, asub Ülemiste City tegelikult Lasnamäe linnaosas.