Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul näitab Maailmapanga ettevõtlusraport Doing Business, et Eestis on kinnisvaratehingute sooritamine naabritega võrreldes endiselt lihtne ja odav. Väikeinvestori kaitses jagab Eesti aga 76. kohta koos arengumaadega.
”Maailmamastaabis on Eesti kõrgel kuuendal kohal ning Euroopa Liidus koguni teisel kohal – meid edestab vaid Leedu,” selgitas Saar-Johanson.
Doing Business raport arvestab edetabeli koostamisel kinnisvara registreerimiseks vajaminevate protseduuride arvu, ajakulu ning administratsiooni kvaliteeti. Riikide võrdlemisel ja raporti kokkupanekul mõõdetakse bürokraatiat ja asjaajamise keerukust.
Eesti tulemust mõjutavad teatud määral siinsed e-lahendused, mis on lühendanud notariaalsete tehingute ajakulu, rääkis Saar-Johanson.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestis on kinnisvaratehingute kulukuseks 0,5% kinnisvara väärtusest, Leedus 0,8%. Euroopa Liidu üldises arvestuses on Eesti kinnisvaratehingute kulukuse poolest kolmandal kohal Slovakkia ja Poola järel. Lätis maksab kinnisvaratehing keskmiselt 2,0% kinnisvara väärtusest, Soomes 4,0% ning Rootsis 4,3%. Kõige kallimad on kinnisvaratehingud Maltal, kus tehingu sooritamine maksab koguni 13,4% kinnisvarahinnast.
Maailmapank paigutab Eesti ärikliima Rootsi ja Makedoonia järel 12.; samale positsioonile on Eesti tõusnud möödunud aasta 14ndalt kohalt ettevõtlusega alustamise edetabelis. Vähemusinvestorite kaitses jagab aga Eesti praegu 76. kohta Botswana, Serbia, Bangladeshi ja Samoaga.
Veel hindab raport ehituslubade, elektriühenduse saamise, piirikaubandusega tegelemise ning maksejõuetusest tingitud probleemide lahendamise lihtsust. Raport põhineb andmetel, mida esitavad Maailmapangale ettevõtjad, õigusteenuse osutajad, kinnisvarabürood ja muud relevantsed organisatsioonid 190 riigist.
Maailmapanga raportit saab lugeda
SIIT.
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.