Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kasutajad peavad nutilahenduste ülalpidamist kalliks
Targad majad köidavad meeli, kuid tihtipeale ei ole nutikaid täislahendusi igapäevaselt vaja ja nende töökorras hoidmisega kaasnevad häirivad püsikulud.
Elari Udam
Foto: Raul Mee
Pindi Kinnisvara tegevjuhi Elari Udami sõnul on nutimajade projekteerimisel funktsionaalsusega tugevalt üle pingutatud. „Õhusoojuse ja -niiskuse automaatne reguleerimine on eelkõige suurtes ärimajades küll mugavad ja iseenesestmõistetavaks muutunud, kuid miski ei veena korteriostjat ega äripinna üürnikku selles, miks ta peab pidevalt maksma vidinate hoolduse eest, mis kardinate asendit muudavad, tulesid sisse-välja lülitavad või sauna eelsoojendavad,“ ütles Udam.
„Nutimajad on ühel või teisel moel niikuinii meie tulevik, kuid paraku on see toode paljuski veel lapsekingades,” märkis Udam. “Soovitan nutimajasid mitte vältida, kuid enne enda pere või ettevõtte sinna kolimist põhjalikult tutvuda nii planeeritavate kui võimalike ootamatute kuluartiklitega.“
Nutimaja on nagu viimase moe nutitelefon, servast servani kavalaid funktsioone täis. Nagu täiskasvanud inimesed kasutavad telefoni enamasti vaid helistamiseks, vajavad nad igapäevaselt vaid üksikuid nutimaja funktsioone. Nutimajade puhul leiab ilmselt enim kasutust nende oskus reguleerida kütet ning siseruumide õhu hapnikusisaldust.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.