Targad majad köidavad meeli, kuid tihtipeale ei ole nutikaid täislahendusi igapäevaselt vaja ja nende töökorras hoidmisega kaasnevad häirivad püsikulud.
Pindi Kinnisvara tegevjuhi Elari Udami sõnul on nutimajade projekteerimisel funktsionaalsusega tugevalt üle pingutatud. „Õhusoojuse ja -niiskuse automaatne reguleerimine on eelkõige suurtes ärimajades küll mugavad ja iseenesestmõistetavaks muutunud, kuid miski ei veena korteriostjat ega äripinna üürnikku selles, miks ta peab pidevalt maksma vidinate hoolduse eest, mis kardinate asendit muudavad, tulesid sisse-välja lülitavad või sauna eelsoojendavad,“ ütles Udam.
„Nutimajad on ühel või teisel moel niikuinii meie tulevik, kuid paraku on see toode paljuski veel lapsekingades,” märkis Udam. “Soovitan nutimajasid mitte vältida, kuid enne enda pere või ettevõtte sinna kolimist põhjalikult tutvuda nii planeeritavate kui võimalike ootamatute kuluartiklitega.“
Nutimaja on nagu viimase moe nutitelefon, servast servani kavalaid funktsioone täis. Nagu täiskasvanud inimesed kasutavad telefoni enamasti vaid helistamiseks, vajavad nad igapäevaselt vaid üksikuid nutimaja funktsioone. Nutimajade puhul leiab ilmselt enim kasutust nende oskus reguleerida kütet ning siseruumide õhu hapnikusisaldust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.