Targad majad köidavad meeli, kuid tihtipeale ei ole nutikaid täislahendusi igapäevaselt vaja ja nende töökorras hoidmisega kaasnevad häirivad püsikulud.
Pindi Kinnisvara tegevjuhi Elari Udami sõnul on nutimajade projekteerimisel funktsionaalsusega tugevalt üle pingutatud. „Õhusoojuse ja -niiskuse automaatne reguleerimine on eelkõige suurtes ärimajades küll mugavad ja iseenesestmõistetavaks muutunud, kuid miski ei veena korteriostjat ega äripinna üürnikku selles, miks ta peab pidevalt maksma vidinate hoolduse eest, mis kardinate asendit muudavad, tulesid sisse-välja lülitavad või sauna eelsoojendavad,“ ütles Udam.
„Nutimajad on ühel või teisel moel niikuinii meie tulevik, kuid paraku on see toode paljuski veel lapsekingades,” märkis Udam. “Soovitan nutimajasid mitte vältida, kuid enne enda pere või ettevõtte sinna kolimist põhjalikult tutvuda nii planeeritavate kui võimalike ootamatute kuluartiklitega.“
Nutimaja on nagu viimase moe nutitelefon, servast servani kavalaid funktsioone täis. Nagu täiskasvanud inimesed kasutavad telefoni enamasti vaid helistamiseks, vajavad nad igapäevaselt vaid üksikuid nutimaja funktsioone. Nutimajade puhul leiab ilmselt enim kasutust nende oskus reguleerida kütet ning siseruumide õhu hapnikusisaldust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.