Miks korteriostja laenu ei saa?
Kinnisvaraostjaile tundub võimalikuna lennata pilvepiirile ja võtta laenu ükskõik mille ostuks, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Egon Juhanson ettevõtte blogis.
Praegusel kinnisvaraturul, kus valikut on ja ostjaskond tunneb end tuleviku ja sissetulekute suhtes kindlalt, läheb mõistliku hinna ja kvaliteedisuhtega korter hästi kaubaks. Ostule mõtlemist soodustavad ka madalad laenumarginaalid ning kõrged üürihinnad.
Selline olukord on tekitanud kõvasti optimismi kõigis turuosalistes. Paljudel ostuhuvilistelgi on tekkinud tunne, et laenu saab lihtsalt ja üldse – sky is the limit. Seda suurem on aga pettumus, kui positiivset laenuotsust huvilisel või mõnel temal tuttaval-sõbral ei tulnudki. Toon välja kuus punkti, mis praegu laenuotsust mõjutavad.
Esiteks. Peamiseks probleemiks osutub endiselt ebapiisav omafinantseeringu tase. Praegusel ajal on selleks mis 20-30% kinnisvara maksumusest. Ning kuigi turg on elav ja uusi kortereid rajatakse palju, ei ole möödunud buumiga võrreldavat kerget laenusaamist enam mõtet oodata.
Teiseks. Lisatagatis peab olema likviidne ning lagunenud talu koos heinamaaga ei pruugi selleks enam sugugi sobida.
Kolmandaks. Üha olulisem on korras dokumentatsioon. Kasutusloa olemasolu on äärmiselt tähtis ning see puudutab näiteks kortereid vanades puithoonetes, kus remont- või tõsisemad ehitustööd on teostatud nt 15-20 aastat tagasi, mil selliste dokumentide vajalikkust alati ei mõistetud.
Neljandaks. Ostetava kinnisvara üldpind peab klappima sellega, mis on kirjas ehitisregistris.
555 Viiendaks. Iga laenuotsust mõjutab taotleja varasem finantskäitumine. Suured liisingud ja krediitkaardid võivad saada takistuseks, kui nendesse suhtutakse lihtsameelselt ning tagasimaksetega on pidevalt probleeme.
Ja lõpetuseks. Iga taotluse puhul kontrollitakse, et laenu tagasimakse ei hakkaks liigselt mõjutama leibkonna hakkamasaamist. Kui laenukohustus ületab kindlaks määratud protsendi netosissetulekutest, on otsus negatiivne.
