Ehkki enamus Eestis asuvaid paneelmaju on läbinud korraliku värskenduskuuri, on eenduvatelt betoonosadelt suuremate õnnetuste vältimiseks mõistlik võtta betooniproovid, avaldas Pindi Kinnisvarahaldus.

- Korda tehtud rõdudega kortermaja Tallinnas Mustamäel
- Foto: kinnisvarauudised.ee
Pindi Kinnisvarahalduse haldusteenuse juht Heliis Anto selgitas, et valdavas enamuses on Eesti elamufond heas seisus.
„Vanadel majadel on vahetatud elektrisüsteemid ja püstakud, remonditud trepikojad, soojustatud otsaseinad ning paneelivuugid täidetud. Paraku oli nõukogudeaegne ehituskvaliteet väga hüplik ning tihti ei tule ühistud isegi selle peale, et kõige ohtlikumad on aastakümneid tuules ja tuisus ligunenud betoonist rõdupõrandad ning trepikoja varjualused,“ rääkis Anto.
Kui betoon on kehvalt valatud või betoonis paiknev raudarmatuur on roostetama hakanud, võib materjal mureneda ja rõdu või varjualune alla kukkuda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.