Kohalikud omavalitsused (KOV) kaotavad uue jäätmeseaduse tulekul märgatavalt otsustusvabadust, sh on endiselt keelatud sisetehingud.
Jäätmeid tuleks sorteerida 13 kategooriasse, kuid seni on KOVid otsustanud, kui palju liigiti sorteerimise konteinereid paigaldatakse ja kui neid otsustati paigaldada vähem, ei saanud jäätmevedajad täiendavaid konteinereid tuua.
Jäätmevedajate huvi on praktiline, segaolmejäätmetel on väga väike väärtus. "Olmejäätmed, mis sisaldavat biolagunevaid jäätmeid, on nii-öelda rikutud materjal, sellega ei ole palju peale hakata. Piisab juba biolaguneva materjali sorteerimisest, et jäätmetele tekiks lisaväärtus, mistõttu selle sorteerimata jätmine on jäätmekäitlejate üks põhimure," selgitas Jäätmekäitlejate Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann Äripäevale.
Nüüd tahetakse ka KOVide rahaline toetamine jäätmete sorteerimisega siduda. Omavalitsused sellise asjade käiguga liiga rahul ei ole.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Häirekeskusesse automaatselt jõudvatest tulekahjuteadetest on enam kui 90 protsenti valehäired. See koormab ebamõistlikult palju meie päästjate ressurssi. Samal ajal võib kellegi elu või vara päriselt olla ohus. Riigil on alates sügisest plaan kaotada väga paljudelt objektidelt ära automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamise. See puudutab muu hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi.