Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sadamates saada erinevat üüripinda
Tallinna ja selle lähiümbruse sadamates on palju enam ärivõimalusi kui teada-tuntud põhiteenused, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler Mehis Rassel ettevõtte blogis.
D-terminali lähedale on end sättinud hulgaliselt alkoholipoode ja teenindusasutusi.
Foto: kinnisvarauudised.ee
Nii mahub nende territooriumile ka ettevõtlusvaldkondi, mis sadamatööga igapäevaselt kokku ei käi – näiteks koolitus- ja raamatupidamisfirmasid, tootmisettevõtteid, spordiklubisid.
Kõige enam on sadamates pakkumisel büroopindu, mille suurus on vahemikus 20-850 m2. Vakantsuse üheks põhjuseks peetakse aastal 2007 toimunud nn Pronksiööd, mille tulemusena suhted Venemaaga halvenesid ja transiidimahud vähenesid tugevalt. Selle tulemusel kadus vajadus ka sadamas asuvate büroopindade järele.
Paldiski Lõunasadamas seisab tühjana sisuliselt uus reisiterminal. Ka veterinaar- ja fütosanitaarkontrolli hoone ei ole kasutust leidnud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vähem pakutakse lao-ja tootmispindu. Eesti suurimas ja sügavaimas kaubasadamas Muugal on saada ligi 50 ha ulatuses täielikult ettevalmistatud tootmis –ja ärimaa krunte.
Tallinna külje all asuvas Miiduranna sadamas on vakantsus väike, kuid vabad on just büroopinnad suuruses 35-500 m2. Tegemist on heas korras linnalähedaste üüripindadega.
Millest selline teemapüstitus? Asi on selles, et tegelikult mahub sadamatesse ka muid ettevõtlusvaldkondi, mis merendusega seotud ei ole. Näiteks on Miiduranna sadama territooriumil mitmendat aastat väga edukalt tegutsev spordiklubi Viimsi Tigers Gym.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.