Uute korterite hinnatõus sunnib üha rohkemaid ostjaid väiksema üldpinnaga kortereid eelistama, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Egon Juhanson ettevõtte blogis.
Üldise arenguprintsiibi järgi peaks majade, korterite ja tubade üldpind suurenema, sest suuremat peetakse mugavamaks. Sellele lähenemisele on hoogu juurde andnud ka viimaste aastate hea majanduslik olukord ja palgakasv.
Teisalt on kiirelt kasvanud hinnad ajanud eelarve kriitiliseks üsna paljudel ostuhuvilistel. Eelkõige saab neile korteriostul probleemiks piiratud laenuvõimekus.
Sellest tulenevalt on kinnisvaraarendajad vähendanud kahetoaliste korterite üldpinna vahemikku 42-46 ruutmeetrit ja kolmetoaliste üldpinna kuni 60 ruutmeetrini. Vähemaks on jäänud ka ülisuurte elutubade planeerimist, mis mõnel juhul võisid juba ise 35-40 ruutmeetrit üldpinda anda. Kasutut pinda on vähendatud ka nõukogude aegsetele planeeringutele iseloomulike koridoride ja läbikäidavate tubade arvelt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuna ökonoomsete, väiksema lõpphinnaga uute kortertite järele on nõudlus püsiv, võib ennustada selliste korterite rajamise hoogustumist.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?