Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigiasutused seotakse RKASist lahti
Valitsus kiitis heaks rahandusministeeriumi plaani, mille kohaselt võivad riigiasutused tellida kinnisvarateenuseid mitte üksnes Riigi Kinnisvara ASilt (RKAS), vaid ka teistelt ettevõtetelt.
RKASi juhtkonna endine liige ja kinnisvarateenuste turul konkureeriva Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam märkis, et muudatused on positiivsed, kirjutas Äripäev. Üheks oluliseks muutuseks on, et RKASil tuleb nüüd rohkem pingutada.
"Rakendusliku poole pealt ma liiga optimistlik ei ole,” ütles Udam samas. "Turuosalistele tekib surve konkureerida tugeva kompetentsikeskusega, aga see on stiimul. Kindlasti on asukohti ja valdkondi, kus eraalgatus suudab pakkuda paremaid alternatiive.”
Loe kogu Äripäeva artiklit SIIT.
Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks riigi kinnisvara juhtimist puudutavad otsused, millega said nii riigiasutused kui ka RKAS juurde otsustusvabadust ja mis aitab parandada ülevaadet kinnisvarainvesteeringute vajadustest.
„Valitud kompetentsikeskuse ehk RKASi mudeliga on mõistlik jätkata, kuid kompetentsikeskuse juhtimist tuleb parandada,“ kommenteeris riigihalduse minister Jaak Aab pressiteate vahendusel. Aab lisas, et riigi hoonete valitsemine keskselt äriühingu vormis tegutseva teenusepakkuja kaudu on ennast õigustanud ning see on levinud praktika ka välisriikides.
Samas soovib valitsus täpsustada RKASi rolli selliselt, et varade üleandmise järel ei ole riigiasutustel kohustust tellida kinnisvarateenuseid RKASilt, vaid on vabadus valida teenusepakkujad turult, kui see on neile soodsam. Esiplaanil peavad olema riigi kui terviku huvid ja RKAS-i teenused ning hinnakujundus tuleb muuta läbipaistvamaks.
Lisaks peab RKAS-lt olema võimalik tellida ka nõustamisteenuseid, leiavad poliitikud. Suurendatakse RKASi paindlikkust üüriteenuse pakkumisel ja rahastamisel.
Rahandusministeeriumi nõuniku Veronika Ilsjani sõnul vajab riigi kinnisvara rahastamisotsuste protsess suuremat paindlikkust. Seni on rahastamisotsuseid teinud valitsus, ministeeriumide otsustusvabadus on väike. Otsuste tegemisel puudub terviklik ülevaade riigi kinnisvara kasutusest, kuludest ja seisukorrast.
Kinnisvaraotsuste tegemine viiakse kooskõlla tegevuspõhise finantsjuhtimise põhimõtetega. Edaspidi otsustab valitsus kinnisvarainvesteeringute mahud valitsemisalade lõikes ning vastutav minister otsustab ressursside detailsema kasutuse. Kinnisvaraotsuste puhul tähendab see, et eelarvevahendeid jagatakse ja kasutamist seiratakse kinnisvara võtmenäitajate alusel.
Kinnisvarast ülevaate saamiseks koostatakse kinnisvara juhtimiskavad, mille alusel kavandatakse varade kasutust ja korrashoidu, selgitas pressiteade. Kinnisvara võtmenäitajad näitavad ära esmajoones rahastamist vajavad varad, asutused ning valdkonnad.
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Estonia teatrit ja linnahalli kasutatakse poliitmängudeks
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit hõlmavad kommentaarid on paraku turuolukorda peegeldavad. Ent Lätifenomen on vaid rehkenduse üks pool
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele