Kinnisvara haldajatel on peagi vaja alustada majakatustele ja hoonete juurde kogunevate lindude ning loomade tõrjumisega, et konflikte ennetada.

- Heas toitumuses rebased parkmetsas
- Foto: Pixabay
Erinevaid linde, aga ka näiteks rebaseid ja kährikuid, meelitavad linnakeskkonda soodsad toitumisvõimalused, olgu selleks siis lisasöötmine, laokil jäätmemajandus või lemmikloomade toit. Lindude ja loomade linnastumisele annab hoogu juurde ka vaenlaste vähesus tehiskeskkonnas ja soodsad pesitsusolud.
Selle taustal sagenevad pesitsevate lindude ja inimeste konfliktid ning suureneb oht, et väikekiskjad levitavad inimestele ning lemmikloomadele ohtlikke haigusi ning parasiite.
Lindude ja loomade katustele, pööningutele, räästaalustesse, rõdudele, keldritesse, laoplatsidele ja mujale mittesoovitavatesse kohtadesse tuleku vältimiseks on vaja neid kohti varakevadel regulaarselt kontrollida ning koristada. Ühtlasi tuleb hoida prügikastid suletuna ning mitte lasta elanikel linde ja metsloomi toita.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Esimesena hakkavad linnades pesitsema märtsis künnivaresed ja hakid ning viimasena mai lõpus piiritajad. Kui pesad on juba ehitatud ning pojadki seal sees, keelab seadus linde-loomi häirida.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?