Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sagenevad konfliktid loomade ja lindudega
Kinnisvara haldajatel on peagi vaja alustada majakatustele ja hoonete juurde kogunevate lindude ning loomade tõrjumisega, et konflikte ennetada.
Heas toitumuses rebased parkmetsas
Foto: Pixabay
Erinevaid linde, aga ka näiteks rebaseid ja kährikuid, meelitavad linnakeskkonda soodsad toitumisvõimalused, olgu selleks siis lisasöötmine, laokil jäätmemajandus või lemmikloomade toit. Lindude ja loomade linnastumisele annab hoogu juurde ka vaenlaste vähesus tehiskeskkonnas ja soodsad pesitsusolud.
Selle taustal sagenevad pesitsevate lindude ja inimeste konfliktid ning suureneb oht, et väikekiskjad levitavad inimestele ning lemmikloomadele ohtlikke haigusi ning parasiite.
Lindude ja loomade katustele, pööningutele, räästaalustesse, rõdudele, keldritesse, laoplatsidele ja mujale mittesoovitavatesse kohtadesse tuleku vältimiseks on vaja neid kohti varakevadel regulaarselt kontrollida ning koristada. Ühtlasi tuleb hoida prügikastid suletuna ning mitte lasta elanikel linde ja metsloomi toita.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Esimesena hakkavad linnades pesitsema märtsis künnivaresed ja hakid ning viimasena mai lõpus piiritajad. Kui pesad on juba ehitatud ning pojadki seal sees, keelab seadus linde-loomi häirida.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.